Reedel, 29. oktoobril kirjutasid 25 Euroopa Liidu (EL) liikmesriigi juhid Roomas alla ELi põhiseadusleppele. Leppe peavad nüüd veel heaks kiitma rahvusparlamendid. Põhiseaduslepe vajab ratifitseerimist, sest see paneb ELi tööle Euroopa kodanike huvides. Seda neljal viisil.

Esiteks tagab lepe, et ELi institutsioonid austavad iga inimese põhiõigusi. Põhiseadusesse lisatud põhiõiguste loetelu on pikk ja selle keskmes on inimväärikus, vabadus, võrdsus, demokraatia ja õigusriigi põhimõtted. Põhiseadusega saavad need seaduslikult siduvaks ja kodanikel on suuremad võimalused Euroopa Kohtusse pöördumiseks.

Teiseks toob lepe valitsemise Euroopa kodanikele lähemale. ELil pole mingit põhjust sekkuda neis küsimusis, millega võib tegelda ka rahvuslikul või kohalikul tasandil. EL töötab eesmärkide nimel, mida liikmesriigid üksikult saavutada ei suuda, nt majanduse tugevdamine ja turvalisuse tõstmine.

Põhiseadusleppega on tagatud, et EL jääb kindlalt selle põhimõtte juurde. Kui Brüssel teeb ettepanekuid, mida võib pidada asjatuks sekkumiseks, võivad rahvusparlamendid paluda vaheaega, ja kui kolmandik rahvusparlamente on seda meelt, peab Euroopa Komisjon ettepaneku üle vaatama.

Lisaks annab lepe kodanikele õiguse kutsuda komisjoni üles mingis kindlas küsimuses tegutsema. Selleks on tarvis miljonit allkirja, mis on kogutud erinevates riikides.

Parlamendi võim suureneb ? ta võtab otsustamisest osa enamais valdkonnis, sh eelarveküsimustes. Selle tulemusena on Euroopa kodanike valitud saadikutel paremad võimalused hoida silm peal Euroopa Komisjoni tegevusel.

Kolmandaks muutub EL avatumaks ja läbipaistvamaks. Kodanikud soovivad, et võimud oleksid selgelt määratletud, otsuseid tehtaks avalikult ja arusaadaval viisil. Praegu valmistab ELi lepete ja nende lõputute paranduste seas orienteerumine paljudele peavalu. Väljaspool Brüsselit mõistavad vähesed, mida kujutab endast liidu ?sammastele? toetuv struktuur, mis vahe on ELil ja EÜ-l. Konstitutsiooniga saab neist raskusist ajalugu. See annab inimestele hea võimaluse pääseda ligi kõigi ELi institutsioonide ja organite dokumentidele.

Lõpuks muudab lepe Euroopa efektiivsemaks. Kaks valdkonda, mida inimesed ülioluliseks peavad, on majanduse tugevdamine (rohkem töökohti ja suurem majanduskasv) ning turvalisuse tõstmine (piiriülese kuritegevuse vähendamine). Nende küsimuste lahendamisel sõltuvad riigid suurel määral üksteisest, kodanikud loodavad, et EL võtab midagi ette. Kuid see võib osutuda raskeks, sest ELi otsuste vastuvõtmisel on tihti vaja ühehäälsust, puudu jääb heaks koostööks vajalikest vahenditest. Lepe suurendab koostöövõimalusi.

Põhiseaduslepe on kasulik kõigile. Esiteks neile, kes soovivad ELilt rohkem koostööd ja konkreetseid tulemusi. Ning teiseks neile, kes muretsevad selle pärast, et EL sekkub liialt küsimustesse, mille lahendamisega liikmesriigid ise paremini toime tuleksid.

Autor: Jan Peter Balkenende