Euroopa Kohus - maksulepingutele vesi peale?

Kohtujurist on oma arvamuses võtnud positsiooni, et Hollandi-Belgia maksulepingu alusel Belgia residentidele antud maksuvabastus võib tõepoolest olla EÜ asutamislepingu vastane diskrimineerimine, kui samasugune õigus pole tagatud Saksamaa kodanikele Hollandi-Saksamaa lepingu alusel. Et tagada D-le samaväärne kohtlemine, tuleks talle garanteerida samasugused õigused, mida Holland on taganud belglastele.

Kohtujuristi arvamuse järgimisel (mida kohus praktikas valdavalt teeb), luuakse pretsedent enamsoodustatud rahvuse klausli (most favoured nation clause) kasutamiseks Euroopa maksuõiguses. Tulemuseks oleks olukord, kus kõigist ühe liikmesriigi sõlmitud maksulepinguist tuleks rakendada vaid seda, mis on parasjagu kõige soodsam. Näiteks oleks selle tulemusena Soome residendil Eestis tegutsedes võimalik tugineda lisaks Soome-Eesti lepingule mistahes muule Eesti arvukatest maksulepingutest (Eesti-Hispaania lepingule), kui nood annaksid rohkem soodustusi. Täpselt samuti oleks Eesti residentidel võimalik näiteks Lätis tegutsedes võimalik nõuda Lätilt ükskõik millise teise liikmesriigiga sõlmitud maksulepingu rakendamist, kui need tagavad soodsama tagajärje võrreldes Eesti-Läti lepinguga Eesti ettevõtjaile garanteeritust.

Kohtuotsuse tagajärjena peaks tulevikus kõik lepingud olema samasuguse sõnastusega ning kahepoolne läbirääkimiste protseduur muutuks üliraskeks, kui mitte võimatuks. Maksulepinguid ootaks ELi-siseselt tõenäoliselt ees hääbumine ning topeltmaksustamist hakataks vältima ja maksustamisõigust jaotama mõne muu, kõigi liikmesriikide seadusandlust puudutava õigusaktiga (nt direktiiviga).

Tähelepanuväärne on ka kohtujuristi enda järeldus. Ta väidab, et ?selles küsimuses antav jaatav vastus purustaks kogu kehtiva topeltmaksustamise vältimise lepingute süsteemi, kuid see poleks esimene kord, kui ühenduse kohtu otsusega muudetakse liikmesriikide õigussüsteeme?. Kohtujurist soovitab küll kohtul vältida võimalusel sellele küsimusele kindla vastuse andmist, kuid tema enda arvamusest peaks piisama, et maksumaksjad julgeksid edaspidigi sarnaste probleemidega kohtusse pöörduda. Jääb vaid oodata, millal Eesti maksumaksja esimese maailma maksundust muutva kohtuasja Luxembourg?i kohtunikele sepitsemiseks esitab.