Äripäevaga vestelnud eksperdi sõnul seisneb komisjoni algatuse peamine idee selles, et kasutusele võetaks ühtne käibemaksunumber ehk kui ettevõte on juba registreeritud ühe Euroopa Liidu liikmesriigi käibemaksuregistris, piisaks sellest täiesti ettevõtluseks mis tahes teises liikmesriigis.

Komisjoni ettepanekul loodaks üleeuroopaline elektrooniline käibemaksuregister ehk käibemaksuportaal, milles iga ettevõte saab end registreerida päritoluriigist saadud registrinumbri alusel ning mis muudaks need andmed kättesaadavaks kõigis liikmesriikides.

Lisaks võetaks kasutusele ühtne käibemaksudeklaratsioon, mis hakkaks liikuma nimetatud portaali kaudu.

Oluline element komisjoni initsiatiivis on ka käibemaksu tagasisaamine, mis hakkaks samuti toimuma ühtse portaali kaudu. Käibemaksu tagasi nõudev ettevõte esitaks konkreetsele liikmesriigile vastava nõude, elektrooniline portaal peaks seejärel võimaldama käibemaksu tagastamise otse selle saajale.

Käibemaksu tagastamine peaks kõnealuse initsiatiivi kohaselt toimuma kolme kuu jooksul, selle tähtaja ületamisel tuleks käibemaksu tagastaval liikmesriigil tasuda viivist 1% kuus tagastamisele kuuluvast summast.

Rahandusministeeriumi kaudsete maksude talituse juhataja Urmas Koidu sõnul on tegemist Euroopa Komisjoni esialgse ettepanekuga. Registri käivitumisel hakkaks tööle ühtsetel alustel elektroonilised kontrollimise mehhanismid.

Liikmesriikide registrid oleksid võimalikult ühtlustatud, et tagada efektiivne kontroll käibemaksuarvestuses, selgitas Koidu.

Elektroonilised kontrollimise võimalused aitaksid maksuhalduritel omakorda vähendada kontrollimiseks kuluvat aega.

Praegu koguvad kõik liikmesriigid käibemaksu maksumaksjate deklaratsioonide alusel, sätestatud on üldised nõuded, mida deklaratsioon peab sisaldama. Ei ole nõuet, et liikmesriikide deklaratsioonid peavad olema täielikult ühtlustatud. Näiteks ei nõuta ühtset käibedeklaratsiooni vormi ning liikmeriigid saavad küsida erinevat infot, märkis Koidu.

?Komisjoni ettepanekuga lühendataks teise liikmesriigi ettevõtetele käibemaksu tagastamise aega praeguselt kuuelt kuult kolmele kuule,? märkis Koidu.

Eestis tagastatakse käibemaks teise riigi ettevõttele kuni kuue kuu jooksul.

Maksu- ja tolliameti analüüsitalituse juhataja Jaanus Laane sõnul on enamikus riikides käibemaksu tagastamise ajaks 30 + 30 päeva, mida võib pettusekahtluse korral pikendada. ?Kui on tegemist mahuka pettuseskeemiga, siis võib ka kuuest kuust väheks jääda,? sõnas Laane. ?Aga alati ei saa kiiremini kontrollida, sest jäljed on varjatud ja tegelikult võib kuluda kaks-kolm aastat.?

Hetkel peaks näiteks Belgiasse kaupu müüv Eesti ettevõte end arvele võtma siinses käibemaksuregistris, mis tähendab bürokraatlikke protseduure ning ajakulu.

Ettevõtjatele peaks see uudis olema tervikuna positiivne, sest Euroopa Komisjoni korraldatud uuringute kohaselt on mitmed ettevõtted loobunud käibemaksubürokraatia tõttu kaupade või teenuste turustamisest teistesse liikmesriikidesse.

Euroopa Komisjoni siseturuvoliniku Fritz Bolkensteini sõnul peaks kirjeldatav initsiatiiv aitama hoopis suuremal arvul väikeettevõtetel osa saada ühenduse siseturu pakutavatest võimalustest. Seni pole väikeettevõtted vähese inimressursi tõttu soovinud alustada muu liikmesriigi käibemaksuregistris registreerimise pikalevenivat protsessi, selgitas Bolkenstein.

Liikmesriikide töögrupp, mis hakkab ettepanekuga töötama, tuleb kokku 26. novembril.

Autor: Marko Saaret