Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kliendihaldussüsteem pole igas firmas hädavajalik

    Client Realtionship Management ehk eesti keeli kliendihaldus peidab enda taga suhtumisi, teooriaid, arvamusi, tehnilisi lahendusi jne. Suurettevõttes on sellise süsteemi olemasolu kriitiline ja sellesse tuleb investeerida inimesi, aega ning raha. Väikeettevõttes reeglina suure süsteemi omamine otstarbekas ei ole.
    CRMi ideoloogia kasvulava on kiirelt arenevad väikefirmad, kes vaevlevad otsustusraskustes. Millise süsteemi kasuks otsustada, kui ei tea, kui kiirelt arenguvajadus peale tuleb? Turg on muutuv ja samuti CRM-lahenduste pakkujate hinnaskeemid. Otsus ongi raske.
    Kui personalijuhile antakse ülesanne otsida ettevõttesse uusi inimesi, on esmatähtis tunda väga hästi ettevõtte juhti. Sama toimub ka CRMi poliitikate ja suhtumiste kujundamisel ettevõttes. Nagu iga juht koondab enda ümber teatud tüüpi inimesi, nii valivad juhid ka riskide maandamiseks neile kõige sobivamaid meetodeid.
    CRM ei ole oma olemuselt miski muu kui riskimaandamismeetod. CRM võib ettevõttes tähendada ka seda, et klientidele öeldakse alati ?jah, lugupeetud klient? või hoopis seda, et ?saatke meile e-kiri, alles siis me käsitleme teie teemat?.
    Kas teha panus inimeste mälu ja omavahelise suhtluse või tehnilise lahenduse peale, on ülesande lahenduse tehniline osa. Klientidega seotud infot saab hallata ka muudel meetoditel. Üheks selliseks on näiteks koosolekud ja staatusraportid. Väga ülevaatlik on finantside kohta käivat infot vahetada ja analüüsida läbi kassavoo, kasumiaruande ja bilansi.
    Kommunikatsiooniriske saab maandada mitmeti. Vaatleme siin kahte levinumat: koosolek vs CRM/intranet. Loomult on nad põhimõtteliselt erinevas suunas toimivad: koosolek on info jagamiseks ja CRM info piiramiseks. Intranet omakorda ettevõttesisese kommunikatsiooni juhtimiseks.
    Koosolekutel pole häda midagi, kui nende kestus on mõistlik ning tulemuseks on teadlikkuse tõus ja/või otsused. Probleemiks on pigem koosolekud, mida kõik peale juhtide defineerivad mõttetuteks, sest juhi organiseeritu ei jõua töötajateni.
    Staatusraportite vormis koosolekud on enamiku töötajate jaoks samuti mõttetud, kui neid tehakse liiga tihti ning teadlikkuse tõus ei vii ühegi otsuseni.
    Kliendihaldussüsteemi suurim puudus on süsteemse info kättesaadavus, mis on teisalt ka selle suurim eelis.
    Pärast viimast autori läbi viidud uuringut CRMi juurutanud ettevõtete seas ütles 80% vastanuist: käive jäi samaks, kasum tõusis. Ära langesid n-ö halvad kliendid ja asemele leiti uusi. Lisaks avastati müügipotentsiaali vanades klientides. Tänu info süstematiseeritud ja kiiremale liikumisele olid muutunud ka koosolekute teemad fokuseeritumaks.
    Sellele küsimusele on vastuseid sama palju kui maailmas inimesi. Kõik vastused on omast kohast õiged. Rootsis olla näiteks levinud suhtumine: kui sa tahad pikka ja edukat karjääri, ära otsusta. Otsused delegeeritakse neile, kes asjast midagi ei mõista ja seega ka ei ole vastutusvõimelised. Kui suures ettevõttes on nii veel võimalik, siis keskmistes ning väiksemates ettevõtetes ei ole selline käitumismall kasutatav.
    Kui ettevõttes on juurutatud ka ?õnnetuseks? CRM-süsteem, on selle kaudu näha, kes tegelikult asjade üle otsustab ja kes peaks otsustama. Vastutada saab see, kes otsustab.
    Kui ka ettevõtte tegevjuht ei saa otsustada, siis vastutada selle eest, et CRMi poliitika ja süsteem oleks ettevõttes juurutatud, ei saa tema mitte. Mis tahes süsteemi saab ettevõttesse juurutada vaid siis, kui juhtkond ja muu meeskond on selles ühel meelel. Aga alati võib ka jõuga kõike kehtestada või takistada...
    Õigeim lahendus ongi just see, mis toob ettevõttele kasumit, hoiab omanikud ja töötajad rahulolevatena ning arenevatena, garanteerib ettevõttele jätkusuutlikkuse läbi suureneva töömahu ja kliendibaasi. Õige on see, mis tundub õige. Juhi ümber koondub vastav töötajaskond, kes hindab samu põhimõtteid. Omasugused otsivad ikka omasuguseid või siis erinevaid, keda on lihtne ära kasutada ja kes vastu ei hakka.
    Kliendihaldussüsteem on õige valik, kui ettevõttes on selge ja läbipaistev juhtimissüsteem ja ollakse huvitatud info kiirest käitlemisest. q
  • Hetkel kuum
Rait Kaarma: mis tõi meid siia, viib meid ka edasi – Warren Buffetti eeskujul
Raamatute ja raha lugemine pole üksteist välistavad – vastupidi; väiksem või suurem bibliofiilia nooruses võib viia raha lugemiseni küpsemas vanuses, kirjutab vandeadvokaat Rait Kaarma arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Raamatute ja raha lugemine pole üksteist välistavad – vastupidi; väiksem või suurem bibliofiilia nooruses võib viia raha lugemiseni küpsemas vanuses, kirjutab vandeadvokaat Rait Kaarma arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Keskpank: euribori tipp peaks saabuma sügisel Ettevõtjatele tuleb kasum tänavu raskemalt
Kuigi euroala inflatsioonitempo aeglustub, jääb see kõrgemaks rahapoliitilises eesmärgis ettenähtust, mistõttu oodatakse rahaturgudel euribori tõusu, rääkis keskpanga prognoosimeeskonna juht Rasmus Kattai.
Kuigi euroala inflatsioonitempo aeglustub, jääb see kõrgemaks rahapoliitilises eesmärgis ettenähtust, mistõttu oodatakse rahaturgudel euribori tõusu, rääkis keskpanga prognoosimeeskonna juht Rasmus Kattai.
USA aktsiad jätkasid rallit
Reaalajas börsiinfo
Palgatööl läbipõlenud viljandlane lõi ettevõtte: saan nüüd teha seda, mida naudin
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Valitsus jätnuks Sutteri preemiata, nõukogu ei pidanud seda mikski "Kuidas saab maksta preemiat, kui nad ei ole ülesannetega hakkama saanud?"
Valitsusega piike murdnud Hando Sutterile võinuks tüli Reformierakonna ministritega kalliks maksma minna, sest ei rahandus- ega peaminister pea põhjendatuks maksta lahkuvale Eesti Energia juhile üle 75 000 euro tulemustasu. Ettevõtte nõukogu ei pidanud valitsuse kriitikat aga mikski.
Valitsusega piike murdnud Hando Sutterile võinuks tüli Reformierakonna ministritega kalliks maksma minna, sest ei rahandus- ega peaminister pea põhjendatuks maksta lahkuvale Eesti Energia juhile üle 75 000 euro tulemustasu. Ettevõtte nõukogu ei pidanud valitsuse kriitikat aga mikski.
Barack Obama: kui Putin kaotab, siis see ei tähenda, et olemegi võitnud
Endine USA president Barack Obama rääkis Austraalias Sydneys esinedes, kui katki – ja miks – on maailm. Suurt süüd näeb ta ka meedial.
Endine USA president Barack Obama rääkis Austraalias Sydneys esinedes, kui katki – ja miks – on maailm. Suurt süüd näeb ta ka meedial.
Parkimine maksab liiga vähe
Kujutage ette olukorda, et tuled ratta või bussiga tööle ja kontorihoone omanik maksab sulle selle eest igal hommikul viis eurot peo peale. 110 eurot iga kuu puhtalt kätte. Mille eest? No lihtsalt selle pärast, et tulid tema pinna peale tööd tegema. Tundub lõbus ja pisut veider mõte. Ometigi täpselt niimoodi juhtub siis, kui tuled tööle oma autoga. Jah, kõlab uskumatult, aga parkimine on tugevalt subsideeritud tegevus. Kui muidu autoga seotud tooteid ja teenuseid, näiteks kütust, saad osta põhimõttel omahind pluss müüja marginaal pluss maksud ja aktsiisid, siis parkimist saad enamjaolt poole hinnaga. Kuidas nii? On see hea?
Kujutage ette olukorda, et tuled ratta või bussiga tööle ja kontorihoone omanik maksab sulle selle eest igal hommikul viis eurot peo peale. 110 eurot iga kuu puhtalt kätte. Mille eest? No lihtsalt selle pärast, et tulid tema pinna peale tööd tegema. Tundub lõbus ja pisut veider mõte. Ometigi täpselt niimoodi juhtub siis, kui tuled tööle oma autoga. Jah, kõlab uskumatult, aga parkimine on tugevalt subsideeritud tegevus. Kui muidu autoga seotud tooteid ja teenuseid, näiteks kütust, saad osta põhimõttel omahind pluss müüja marginaal pluss maksud ja aktsiisid, siis parkimist saad enamjaolt poole hinnaga. Kuidas nii? On see hea?
Estoveri ja Saaremaa Piimatööstuse ühinemine jooksis ikkagi liiva
Veel veebruaris näis, et Estover pole pärast esimest luhtunud katset Saaremaa Piimatööstuse ostmisest lõplikult loobunud, kuid nüüdseks on seegi optimism lahkunud.
Veel veebruaris näis, et Estover pole pärast esimest luhtunud katset Saaremaa Piimatööstuse ostmisest lõplikult loobunud, kuid nüüdseks on seegi optimism lahkunud.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.