• OMX Baltic−0,11%319,67
  • OMX Riga−0,01%971,45
  • OMX Tallinn−0,11%2 229,9
  • OMX Vilnius0,14%1 511,17
  • S&P 5000,19%7 666,45
  • DOW 300,04%50 926,56
  • Nasdaq 0,04%26 871,6
  • FTSE 100−1,68%10 428,27
  • Nikkei 225−0,85%68 373,98
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%93,83
  • OMX Baltic−0,11%319,67
  • OMX Riga−0,01%971,45
  • OMX Tallinn−0,11%2 229,9
  • OMX Vilnius0,14%1 511,17
  • S&P 5000,19%7 666,45
  • DOW 300,04%50 926,56
  • Nasdaq 0,04%26 871,6
  • FTSE 100−1,68%10 428,27
  • Nikkei 225−0,85%68 373,98
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%93,83
Asutuste teenuste tarbijad ehk kliendid ja teised huvipooled näevad eelkõige protsesse, mille kaudu nad oodatud tulemused kätte saavad. Sageli juhitakse asutusi rohkem funktsioonide (müük, hooldus, tootmine, paigaldus, turundus jne) kaudu ja protsessid jäävad süsteemsest juhtimisest välja. Pole siis ime, et huvipoolte (kaasa arvatud töötajate) rahulolu saab kannatada.
Tulemusjuhtimine ja funktsioonide kaudu juhtimine võivad ebakõla kasvatada. Soome suurfirma Värtsilä elas selle faasi üle osana oma loomulikus arengus. Kliente teenindati autonoomsete üksuste kaudu ja vahel juhtus, et sama klient sai Värtsilast kaks konkureerivat pakkumist, kusjuures pakkujad polnud teineteise tegevusest teadlikud. Tulemusjuhtimine oli üles ehitatud eesmärgiga kasvatada seesmist ettevõtlust, kuid pendel käis teise äärmusse ja kadus suure firma sünergia efekt. Tulemusjuhtimine sobib paremini kokku protsessidega kui pelgalt funktsioonidega, kuna protsessides sünnivadki tulemused.
Teise nukra näite saab tuua Soome Hankkija näol, kus riigi toetusel põllumajandusmasinaid müüv monopol läks pankrotti, vaadates mööda protsessidest. Sisemised funktsioonid tegelesid omavahelise arveldamisega, esitades arveid näiteks paljundusteenuse, raamatupidamisteenuse, sekretäriteenuse jne eest. Sisemised hinnad kujunesid turu hindadest kõrgemaks, soodustades tohutut seesmist ebaefektiivsust. Lõpuks ei suutnud enam põhiprotsessist tulev rahavoog tulu kahanemise tagajärjel ülejäänud struktuuri üleval pidada.
Protsessijuhtimise vaade annab hea võimaluse täpsemini arvestada välja omahind. Aastaid tagasi tegi üks tehas otsuse loobuda ühe maailmas tuntud kaubamärgi esindamisest, kuna see näis mitte eriti tulus tegevus olevat. Kahjuks oli juba loobumisotsus tehtud, kui arvestasime protsessivaatest lähtuvalt välja, et tegelikult oli kaubamärgi toodud tulu kogu tooteportfelli üks parematest. Esindustootele oli koormatud igasuguseid üldkulusid, sarnaselt omatoodanguga, kuid protsessides tekkivaid tegelikke tegevuspõhiseid kulusid arvestades selgus, et esindustoote omahind oli oluliselt arvestatust madalam.
Olulised mõisted on mõjusus ja tõhusus. Kõigepealt tuleb määratleda, milliseid mõjusid asutus soovib oma huvipooltes tekitada ja seejärel on võimalik reguleerida protsesse nii, et eesmärgipärased mõjud tekitatakse optimaalse ressursikasutusega.
Erinevate huvipoolte (kliendid, omanik, töötajad, tarnijad jne) ootuste täitmist võib juhtida näiteks tasakaalus juhtimislaua kaudu, kus protsesside näitajad ja eesmärgid arvestavad harmooniliselt erinevate huvipoolte ootusi.
Protsessijuhtimine on loomulik ja enesestmõistetav väikestes organisatsioonides. Probleemid tekivad tavaliselt suuremates organisatsioonides, kus põhistruktuur ja spetsialiseerumine ei toeta enam tingimata protsesside juhtimist, terviklik pilt kaob ja mets kaob puude taha.
Selles mõttes on protsesside juhtimine tegelikult vanem nähtus kui näiteks funktsioonide juhtimine.
Selleks, et meie spetsialiseerunud turumajanduse ühiskonnas ellu jääda, tuleb protsessijuhtimine taasavastada.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele