Välismaa parem palk meelitab ka Läänemaalt ära oskustöölisi, kirjutab Lääne elu.
Tihe konkurents, üha kallinev kütus, elekter ja toore ei luba kohalikul firmajuhil palka kuigi palju tõsta. ?Kes keelt oskab, see läheb,? ütles kolmest töötajast ilma jäänud Bjumesti juhataja Märt Poll. Mõni töötaja on Iirimaal, mõni Soomes.
?Kel tiivad kannavad, see läheb,? tunnistas ehitusfirma Rektaron juhataja Albert Tamme. ?Prügikala jääb siia.?
Palivere puiduimmutustehase Kestvuspuit direktor Taavi Saar möönis, et tööjõu vaba liikumine Euroopa Liidus pole enam suurt mõju avaldanud, sest ?kel pea lõikab, see on ammu läinud?. Noori harituid on raske leida.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Hapvali juhataja Jüri Kalamees ütles, et neilt on üks mees läinud Soome ja nüüd ootab ta selle järelmõju. Kui üks läheb ees, lähevad sõbrad?tuttavad peagi järele.
Haapsalu Uksetehasest ja Falckist on mehi välismaale läinud, aga lühikeseks ajaks. Falck Lääne?Eesti Haapsalu esinduse juhataja Tiit Moor ütles, et Pärnust on välismaale mindud isegi küllaltki hea palga pealt. Heaks palgaks nimetas Moor 6000?7000 krooni.
Kaheteistkümnest Läänemaal tegutsevast firmast, keda Lääne Elu juhuvaliku alusel küsitles, ei ole töötajaid välismaale kaotanud vaid neli.
Üks firmajuht tunnistas, et kui peainsener peaks palka juurde küsima, ei hakka ta vastu puiklema, sest teist nii head meest tal Eestist enam võtta ei ole. Lihttöölisele on tal lihtsam ?ei? öelda.
Et 30 töötajaga Kestvuspuidus on oskustööjõu osatähtsus väike, saab uusi töötajaid kerge vaevaga välja õpetada. Firma jääks aga hätta, kui korraga oleks vaja kümmekond meest, kes suudavad iga päev kl 8?17 tööl käia.
Hapvali juht Jüri Kalamees möönis, et euroliit tegi küll piirid lahti, aga kõik on kallinenud. Ta ütles, et palk peab sellest hoolimata tõusma, kuigi 14 000 Rootsi krooni nad maksma ei hakka.
Haapsalu Uksetehase peadirektor Ago Soomre ütles, et mõned palgatingimused peab üle vaatama ja kolme aasta palgatõus tuleb ilmselt suurem, kui esialgu kavandatud.
Falcki kohalik juht Tiit Moor ütles, et palk pole neil kuigi jõudsalt kasvanud, kuid selle asemel pakuvad nad kindlas firmas kindlat teenistust. Boonusena nimetas Moor väljaõpet, millest on lapseohtu poistel kogu eluks kasu, ja sportimise soodustamist. Näiteks võistleb Falck Fra Marega bowlingus.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Est Trans Kaubavedude omanik Sulev Saareväli ütles, et tema firmast pole keegi välismaale tööle läinud. Ta toonitas, et peale palga on tähtis ka tööõhkkond ja lugupidav suhtumine töötajaisse.
Nurme vabriku juhataja Kalju Metssalu ütles, et mees võtab kohvri näppu ja läheb välismaale tööle. Naistel pole nii lihtne kodu maha jätta.
?Praegu pole küll märke, et meie naised kipuksid välismaale,? ütles Metssalu. Soomes või Rootsis polegi õmblejal tööd, sest see tööstusharu on nüüd Hiinas, Ukrainas jm.
Küll aga vähendab Nurme vabrik Ida?Virumaa naiste töömuret. Kui tööd on rohkem, kui vabrik teha suudab, antakse osa Narva, Sillamäe või Kohtla?Järve õmblejaile.
?Töökohti tasub luua vanematele naistele,? ütles Kestvuspuidu juht Taavi Saar. ?Nemad on kõige truumad töötajad.? Saar lisas, et nende Tallinna filiaalis on tööl maamehed? tallinlased enam naljalt lihttööd ei tee.