• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Haagises peitunud immigrant võib tuua tuhandeid kroone trahvi

    Allando Trailways veok vedas Taanist Inglismaale kuuski, kui Prantsusmaad ja Inglismaad ühendavas tunnelis leiti tollikontrolli käigus haagisest lisaks kaubale ka kaheksa illegaalset immigranti. ASi Allando Trailways müügiosakonna juhataja Antoon van Rensi sõnul määras Immigratsiooniamet veokijuhile trahvi 8800, firmale 10 000 naela, kroonides teeb see ca 450 000 krooni. Veofirma peab veoki kätte saamiseks ka juhi trahvi maksmise garanteerima.
    Summat saab kohtus vähemaks kaubelda, kui firma tõestab, et omab poliitikat ja kasutab seda analoogsete juhtumite vältimiseks. Lisaks peab firma tõestama, et tegi kõik võimaliku, et haagisesse ei ronitaks. Selleks peaks juht peale iga peatust koorma ja auto üle vaatama, sest van Rensi sõnul on Euroopas teada juhuseid, kus immigrandid on klammerdunud ka haagise põhja alla.
    Põhjus, miks haagisesse sisse pääseti, oli kinni plommimata haagis. Samas ei pruugi ka plommimine päästa. Ergo Kindlustuse ASi kahjukäsitleja Aleksei Kargini sõnul võivad ametnikud väita, et juht lasi ise immigrandid sisse. ?Seega sõbralik soovitus kui avastatakse midagi, siis kohe haagise kate puruks lõigata ja väita, et näe ise sisse ronisid,? soovitas Kargin.
    Kindlustuses sedalaadi riski kindlustada ei saa. ?Tegemist on vastutuskindlustusega ning tõepoolest selliseid asju ei kindlustusandja ei maksa. Samas rakendub siis rakendub CMR konventsiooni ning vedaja vastutus arvestatakse vastavalt sellele,? selgitas Kargin. ?Antud juhtumi puhul kehtib artikkel 17.2 ehk, et vaidlustada Immigratsiooniameti ettekirjutused, peab vedaja tõendama oma süütust.?
    Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni info- ja veolubade osakonna juhataja Ermo Perolaineni andmeil oli eelmisel aastal AS-l Elstera analoogiline juhtum. Firma küll vaidlustas määratud trahvi, kuid trahviotsust ei muudetud.
    2002. aastal Suurbritannias kehtima uus parandatud immigratsiooni- ja asüüliseadus.
    Uute reeglite kohaselt saab iga illegaalselt riiki toimetatud immigrandi kohta määrata kuni 2000 naela ehk 50 000 kroonine. Ka võidakse sõiduk arestida. Tegelik trahvisumma sõltub meetmetest, mida on firma ise rakendanud loata sõidukisse sisenemise vältimiseks ja sõiduki kontrollimiseks.
    Perolaineni sõnul on Suurbritannia Euroopas ainus, kes karme meetmeid vedajate suhtes rakendab.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Saksa majandusajakirjanik valimiste eel: taastame Hansa Liidu!
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Ignitis ja Šiauliu vedasid Balti börse allapoole
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Elektrienergia hinnatõus paneb aina rohkem kodusele päikeseenergia-jaamale mõtlema
Juba neljas kuu järjest näeme väga olulist elektrienergia hinnatõusu ning arvestades kasvavat nõudlust elektrienergia järele ja tootmise liikumist 100% süsinikuvabaduse suunas, pole odavnemist ka lähitulevikus näha.
Juba neljas kuu järjest näeme väga olulist elektrienergia hinnatõusu ning arvestades kasvavat nõudlust elektrienergia järele ja tootmise liikumist 100% süsinikuvabaduse suunas, pole odavnemist ka lähitulevikus näha.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.