• OMX Baltic0,07%300,58
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,04%1 198,54
  • S&P 5000,25%5 982,77
  • DOW 300,05%42 226,84
  • Nasdaq 0,35%19 515,41
  • FTSE 100−0,19%8 758,04
  • Nikkei 225−0,13%38 354,09
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,57
  • OMX Baltic0,07%300,58
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,04%1 198,54
  • S&P 5000,25%5 982,77
  • DOW 300,05%42 226,84
  • Nasdaq 0,35%19 515,41
  • FTSE 100−0,19%8 758,04
  • Nikkei 225−0,13%38 354,09
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,57
  • 21.12.04, 15:15
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Koolipiimatoetusest jäi 1,3 mln kr kasutamata

Omavalitsuste poolt esitatud aruannetest selgus, et ligi 1,3 miljonit krooni jäi õpilastele piima ja piimatoodete pakkumiseks kasutamata.
Alates 2001. aastast on kohalikele omavalitsustele makstud kokku 42 miljonit krooni koolipiimatoetust, teatas PRIA. Senine koolipiimasüsteem kehtis kuni 2003/2004 õppeaasta IV veerandini ja toetuse kasutamise aruanded tuli kohalikel omavalitsustel esitada PRIA-le oktoobriks. Aruannetest selgus, et 164 omavalitsust ei ole kasutanud õpilastele piima ja piimatoodete pakkumiseks kokku ligi 1,3 miljonit krooni neile makstud koolipiimatoetuse raha.
Eelmise õppeaasta lõpuni rakendunud koolipiima toetusskeemi puhul maksti kohalikele omavalitsustele toetus avansilise maksena ehk enne veerandi algust ning aruandlusperioodi lõpul kandusid ülejäägid järgmisse arvestusperioodi. Alates käimasolevast õppeaastast hakkas Eestis kehtima Euroopa Liidu koolipiimatoetuse skeem, mille rahastamise alused ja kord erinevad oluliselt Eestis seni rakendatud koolipiimatoetuse skeemist. Seetõttu ei ole kohalikel omavalitsustel võimalik 2004/2005 õppeaastal kasutada koolipiimatoetuse rahalisi ülejääke ja need tuleb riigieelarvesse tagasi maksta.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 24 p 14 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele