Enn Pandi hommikud algavad tavapäraselt aktsiamänguga

?Eks ma olen natuke spekuleerinudki. Kui tunnen, et ka lühiajalised ostud võivad huvitavad olla. Näiteks ABB kukkus vahepeal kõvasti nagu kivi ja räägiti juba pankrotist, siis ma võtsin ikka bilansi kätte ja lugesin seda päris hoolikalt. Et ma aga pole kunagi mänginud võõra rahaga, siis tegutsen valdavalt ikkagi pikaajalises perspektiivis. Minu jaoks on see pigem hobi ja mäng. Mõni käib kasiinos, mina mängin börsil, kus on huvitavam,? sõnab Pant.

Ehkki Tallink Grupi aktsiate noteerimisest Eesti või miks mitte mõnel välisbörsil on aeg-ajalt juttu tehtud, ajab see ettevõtte juhti pigem muigama.

?Minek börsile on küsimus, mille üle on hea pidevalt spekuleerida. Öeldakse, et saate raha juurde, kuid siis tekib küsimus, mis selle rahaga siis ette võtta,? arutleb Pant. ?Igapäevategevuseks on meil raha olemas. Ja ka laevade ehituseks võetud laene suudame teenindada. Nii et enne kui Tallink pole suutnud välja mõelda mõnda murrangulist uut projekti, seni pole mõtet rääkida ka börsile minekust. Mõneks ajaks võiks selle teema küll sulgeda.?

Enn Pant tõdeb, et tema pole tundnud ka kaasaktsionäride survet Tallinki viimiseks börsile: ?Võidakse ju väita, et väikeaktsionäridel on siis võimalik oma aktsiaid müüa. Aga see võimalus on kõigil aktsionäridel ka praegu ? pankade ootelehel on pidevalt ostusoovijaid. Mina ise pole neid ootelehti jälginud. Kui keegi tahab Tallinki sees aktsiaid müüa, siis meil on olemas inimene, kelle poole saab ses küsimuses pöörduda.?

Ehkki Tallink Grupi jaotuskõlbulik kasum hakkab lähenema juba 1,5 miljardile kroonile, ei kavatse ettevõte ka järgmisel aastal dividende maksta. ?Kes soovib, saab ju selle teistpidi kätte ? aktsia hinna tõusuga. Oleks ju narr, kui maksaksime dividende ja siis peaksime võtma kohe suure investeerimislaenu. Sest investeerida on ju nii palju,? nendib Pant.

Tõepoolest. Viimase, oktoobris tehtud tehingu ajal maksti Tallink Grupi 10kroonise aktsia eest juba 113,65 krooni. Ainult et ostusoovijaid on rohkem kui müügihuvilisi. Ja investeeringute suhtes on ka Pandil õigus ? tänavu märtsis asus Tallinna?Stockholmi liinile uhiuus 150 miljonit eurot ehk enam kui 2,3 miljardit krooni maksnud Victoria. Ja vaevu pool aastat hiljem, oktoobris, sõlmiti leping juba uue laeva ehitamiseks, mis kuulub nüüd juba suuruselt maailma esimese viie hulka ning hakkab sõitma Tallinna ja Helsingi vahet.

Kas ookeaniklassi laevade järjestikune tellimine on märk sellest, et Tallink kavatseb minna Läänemerelt maailma vallutama?

?Ei,? lükkab Enn Pant, kelle eesti keelde on tekkinud soome keelele omased rõhuasetused, oletused ümber. ?Oleme enda jaoks oma arengupiiri pannud kuskile Läti taha. Riia võib muutuda tulevikus meie jaoks huvitavaks. Aga kui sul pole kogemusi mujal tegutsemiseks, siis on parem siia jääda. Ka siin on nii palju teha. Silja Line?i katse minna La Manche?i väina ja sealt edasi kruiisilaevandusse lõppes kõrbemisega. Kindlasti on ka Kariibi merel võimalik suurt raha teenida, kuid selleks peavad sul olema vastavad teadmised. Kruiisidel käivad ju põhiliselt ameeriklased. Neil on kaks kohta, kuhu puhkusele minna: Las Vegasesse (või näiteks Orlandosse) võis siis kruiisiga merele. Aga mida meie ameeriklaste soovidest teame??

Siinsamas Eestis tegi Tallink aga pakkumise saarteliinide opereerimiseks. ?Meil oli tõsine ettepanek ja see sisaldas uute laevade ehitamist. Kahe-kolme aastaga on võimalik kogu senine saarte laevastik välja vahetada. Eks me esiotsa oleksime opereerinud Leedo või kellegi teise laevadega. Küll neid maailmas ikka leidub,? ütleb Pant.

Viimati avatud Peterburi-liin toodab aga jätkuvalt miinust, ilmselt Venemaa viisanõude tõttu. Kuid seegi liin loodetakse paari aastaga plussi juhtida.

Küsin ühtaegu tagasihoidliku ja samas otsusekindla olekuga Pandi käest: kas ta on pigem diktaator või meeskonnamängija?

?Eks minus on mõlemat poolt,? vastab Pant. ?Keegi peab ju oma sõna maksma panema. Väga suurel laadal ma tekkida ei lase. Kuid ega ma siis igal pool kaasa ei räägi. Kõiges selles, mis puudutab laevade sõitu ja ohutust, ei räägi ma üldse kaasa ja ega ma oskakski seda teha. Spetsialiste tuleb usaldada. Mis puudutab teenindust, siis seal ma oskan juba sõna sekka öelda. Kõik oleneb situatsioonist.?

Enn Pant tunnistab, et äsja ehituslepinguni jõudnud laeva ostmise otsus sündis tema peas: ?See ongi minu kohustus. Meil on juhatuses ülesanded ära jaotatud ? Andres Hundil on finantsid, Keijo Mehtoneni vastutada on kogu marketing, Järvelille peal on firma igapäevane juhtimine ja minu osaks on kogu strateegia. Mina tulin küll uue laeva ideega välja, kuid siis käidi kõik vajalikud lülid läbi.?

Miljarditesse kroonidesse ulatuvatele laevalepingutele alla kirjutav Enn Pant tunnistab, et tema jõudmine Tallinki etteotsa oli juhus: ?Kuulusin küll kantslerina Merelaevanduse nõukogusse, kuid toona valitses arusaam, et raha toodavad peamiselt kaubalaevad. Aeg-ajalt tekkis koguni küsimus, kas tasub üldse reisilaevadega jännata.?

Oma juhuse realiseerimiseks ? kui see ikka oli juhus? ? pani Pant enda sõnul panti kõik, mis tal panna oli. ?Mul oli sel ajal üks korter, millel olid küll juba laenud peal. Nii palju kui sinna juurde sai võtta ? mõned sajad tuhanded kroonid, maksimaalselt ehk pool miljonit,? ütleb mees.

?Ega seda võimalust hakata aktsionäriks ei pakutud sugugi ainult valitud ringile. Tegelikult me korraldasime avaliku emissiooni ning pangad tegelesid aktsiate märkimisega. Aga mitte keegi ei märkinud. Sügisel 1997 sai emissioon vaevu kaks päeva kesta, kui börs kokku kukkus. Kui me oleksime kaks nädalat varem teinud, võinuks kõik teisiti minna,? meenutab Pant.

Läks aga nii, et Enn Pandist on nende kaheksa aastaga saanud Eesti üks edukamaid ja (kui ta oma osaluse maha müüks, siis ka üks rikkamaid) ärimehi, kelle kägistavat haaret on tunda saanud ka Skandinaaviamaade vanad ja kogenud laevafirmad.

Tänavu on esimene kord, mil nüüd juba enam kui 12 aasta kestel paralleelselt Äripäeva ja EBSi valitav aasta ärimees kattub. Kahest nimekirjast võib küll leida teisigi kattuvaid nimesid, nagu Hannes Tamjärv, Olari Taal, Jüri Käo ja Tarmo Noop, kuid aastaarvud nende nimede taga on erinevad. Tõsi, kui Äripäev kuulutab aasta ärimehe jooksva aasta lõpus, siis EBS teeb seda kevade hakul eelmise aasta põhjal.

ASi EBS Group president, Estonian Business Schooli rektor Madis Habakuk tõdes, et nende liisk langes Enn Pandi kasuks eeskätt tänu Tallinki välkkiirele kasvule suhteliselt raskel ärialal, kus konkurents on üsna tihe.

?Laevaliikluse tihedus Soome lahes ületab minu teada isegi laevaliikluse tihedust Vahemeres,? märkis Habakuk. ?Pealegi tuleb Tallinkil rinda pista Skandinaaviamaade vanade tegijatega ? Viking Line?i ja Silja Line?iga. Lisaks veel väiksemad laevafirmad. Ning sellises seltskonnas tõusta üles nagu rakett väärib imestust. Tallinki omakapitali tootlus on Vikingi ja Siljaga võrreldes kahekordne. Kui riigiametnik tuleb eraärisse, ei hakka tal tavaliselt sugugi kohe hästi minema. Nii et Enn Pant on ka selles mõttes erand,? lisas Habakuk.

Aasta tagasi Äripäeva toimetuse poolt aasta ärimeheks valitud ASi BLRT Grupp juhatuse esimees Fjodor Berman oli pea sama meelt.

?Olen Enn Pandist vaimustuses,? sõnas Berman. ?Suhteliselt lühikese ajaga on ta suutnud üles ehitada suure ja tugeva firma Tallink Grupp, mis konkureerib edukalt Läänemere laevandusturul Skandinaavia kuulsate laevakompaniidega. Sellele on kindlasti kaasa aidanud asjaolu, et Pant on julgelt ja targalt teinud tohutuid investeeringuid laevastiku uuendamisse. Pandiga on lihtne ja meeldiv suhelda, sest ta taipab kiiresti, mis äris peamine. Arvan, et Enn Pant on igati väärt aasta ärimehe tiitlit.?

Tallink Grupi juhid Enn Pant ning Kalev Järvelill ning neile kuuluva trükikoja Vaba Maa juhataja Aivar Sõerd on kõik pärit Võru 1. keskkoolist, mille nad 1983. aastal üheskoos lõpetasid. Mis oli ka põhjuseks, et Eesti Ekspress neid mõned aastad tagasi setu maffiaks ristis.

Pant ja Sõerd läksid sealt edasi Tartu Ülikooli rahandust õppima, mille nad ka koos lõpetasid. Ehkki Järvelill astus algul Põllumajanduse Akadeemiasse, leidis temagi oma koolivendade kutsel tee Tartu Ülikooli, tõsi, mitte rahanduse, vaid majanduse erialale.

Kolmest sõbrast esimesena jõudis Tallinna Enn Pant, kes aastal 1989 tuli pealinna Hoiupanga üht osakonda juhtima. Just sealt ta otse nüüd juba Eesti Vabariigi rahandusministeeriumi kantsleriks 1992. aastal läkski.

Kõigepealt järgnes Pandile Sõerd, kes aastal 1993 tuli Eesti Kindlustuse Tartu esindusest rahandusministeeriumi maksupoliitika talituse juhataja asetäitjaks. Järvelill, kes sel ajal oli alles Põlva maksuameti revident, jõudis Tallinna 1994. aastal ning maandus otse maksupoliitika osakonna juhataja toolil. Kui Järvelill aastal 1995 asekantsleriks sai, jäi osakonnajuhataja tool Sõerdile.

Selsamal 1995. aastal sai Järvelillest maksuameti peadirektor ning aasta hiljem tuli sinna peadirektori asetäitjaks Sõerd. Edasi pidid nad oma kõrges ametis toime tulema juba ilma Pandi toetuseta, kes suundus aastal 1996 toonase Hansatee ehk tänase Tallink Grupi etteotsa. Koos omandatud suurosalusega, mis laenu katteks kohe Ühispangale panditi.

Järvelill püsis maksuameti eesotsas kuni 1998. aastani ja järgnes siis Pandile, kes loovutas tulijale ka varem kokkulepitud osaluse Tallinkis. Oma aktsiaosaluse, tõsi, oluliselt kasinama, oli Tallinkis välja teeninud ka Aivar Sõerd. Selleks ajaks oli Tallink suutnud enam-vähem ära õiendada ka miljonite kroonide suuruse maksuvõla, mille Pant & Co olid 1996. aastal saanud päranduseks firma eelmistelt suuromanikelt, reeder Enn Rohulalt ja Eesti Merelaevanduselt. Järvelille vahetas maksuameti juhi toolil välja Sõerd, kes püsis selles ametis 2003. aasta suve keskpaigani, mil ta oli sunnitud lahkuma. Pea samaaegselt Sõerdi kohtuvõiduga maksuameti üle ostsid Pant ja Järvelill turvatrükikoja Vaba Maa, mille juhatajaks sai ei keegi muu kui Sõerd.