Talvisele soojamaareisile minnes tuleb arvestada, et võõras riigis ohustavad meid mitmed haigused, mis on eestlase organismi jaoks harjumatud. Enim levinud nakkushaigused on tänapäeva meditsiini võimaluste juures küll peaaegu täielikult ennetatavad. Sellegipoolest sureb iga aasta maailmas kolme kõige enam levinud nakkushaigusesse, A- ja B-hepatiiti ning malaariasse, kokku umbes neli miljonit inimest.

Piirkonniti on haigused, mille vastu tuleks end reisi planeerides vaktsineerida, erinevad. Selle kohta on võimalik leida informatsiooni ka internetist, kuid kindlam on külastada reisimeditsiinile spetsialiseerunud arste, sest reisimeditsiinikonsultandid on kursis kõige ajakohasema infoga mingi piirkonna olude ja võimalike uute haiguspuhangute kohta.

Tallinnas asub reisimeditsiinikabinet Lääne-Tallinna Keskhaigla Merimetsa Nakkuskeskuse juures ja Tartus ülikooli kliinikumi juures. Reisimeditsiinikabinetti peaks külastama vähemalt 3?4 nädalat enne reisi, parim aeg selleks on 6?8 nädalat enne reisi.

Niinimetatud reisihaigustesse nakatumine võib toimuda erinevalt. A-hepatiit ehk kollatõbi on väga nakkav ja võib levida toidu ja vee kaudu või inimeselt inimesele. Ka kõige tavalisemad puhkuseettevõtmised, nagu ujumine, restoranis einestamine või jääkuubikutega joogi tarbimine, on vaktsineerimata inimesele potentsiaalsed ohuallikad. A-hepatiidi eest pole täielikult kaitstud ka Euroopa Liitu kuuluvate Vahemere maade luksushotellides peatujad.

Inimene, kes läheb reisile ennetava vaktsineerimiseta, ei sea ohtu ainult iseenda reisi õnnestumist. A-hepatiidi puhul ei pruugi haigusnähud ilmneda veel mitu nädalat pärast reisilt naasmist ja seetõttu võib inimene ohtlikku nakkushaigust levitada ka oma perekonnas või töökaaslaste seas. Haiguse juba nooruses läbi põdenud soojema kliimaga arengumaade elanikud on A-hepatiidi suhtes sageli immuunsed, kuid Põhja- ja Lääne-Euroopas on ligi 90 protsendil inimestest oht nakatuda ja seda ka Eestis kohapeal. Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) soovitab, et kõik erinevatesse riikidesse reisijad peaksid end rutiinselt A-hepatiidi vastu vaktsineerima.

B-hepatiit levib peamiselt inimeselt inimesele otseses kontaktis, näiteks sugulisel teel või vereülekandega. Nakatumise ohuallikaks on ka sellised tegevused nagu tätoveerimine, augustamine, süstimine jms.

Malaaria edasikandjateks on sääsed, keda eriti troopilistel aladel kohtab õhtuti vabas õhus liikudes rohkesti. Sääsehammustusi vältida on peaaegu võimatu ja seetõttu on äärmiselt oluline enne troopikasse reisimist pidada spetsialistiga nõu malaaria profülaktika üle. Malaaria vastu pole vaktsiini, malaaria profülaktikaks tarvitatakse ravimeid. Euroopasse naaseb aastas ca 10 000 malaariasse nakatunud turisti, kellest valdav osa on käinud Aafrika riikides, kuid samuti Aasias. Ka Eestis on tervisekaitseinspektsiooni andmeil iga aasta esinenud peamiselt Aafrikast tulnud inimestel malaariajuhte.