Planeeritud välisabi ei jää kasutamata

OMX Baltic0,18%317,89
OMX Riga0,43%965,1
OMX Tallinn0,08%2 206,15
OMX Vilnius0,28%1 497,98
S&P 5001,13%7 637,07
DOW 300,75%51 845,7
Nasdaq 1,63%26 401,9
FTSE 1001,19%10 816,14
Nikkei 2250,33%64 136,25
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,87
GBP/EUR0,00%1,16
EUR/RUB0,00%96,99

OMX Baltic0,18%317,89
OMX Riga0,43%965,1
OMX Tallinn0,08%2 206,15
OMX Vilnius0,28%1 497,98
S&P 5001,13%7 637,07
DOW 300,75%51 845,7
Nasdaq 1,63%26 401,9
FTSE 1001,19%10 816,14
Nikkei 2250,33%64 136,25
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,87
GBP/EUR0,00%1,16
EUR/RUB0,00%96,99

Möödunud aasta riigieelarve tulude laekumiseks koos lisaeelarvega prognoositi 48,5 miljardit krooni, sellest maksutulude laekumiseks 39,1 miljardit krooni ehk ligi 81%. Maksutulud laekusid täismahus juba enne aasta viimast päeva. Samas välisabi eelarves planeeritud mahus täis ei laekunud ning 2004. aasta eelarve tulude pool täitub välisabi osas esialgseil andmeil ligi 60% ulatuses. Mida see tähendab riigieelarve seisukohast?

Esiteks ei mõjuta välistoetuste alalaekumine eelarvetasakaalu ega tähenda eelarve defitsiiti. Väiksemad toetused tähendavad samas suurusjärgus väiksemat kulutamist. Lisaks jääb välja maksmata Eesti-poolne kaasfinantseerimise osa. Teiseks: täna ei ole ohtu, et meil jääbki osa planeeritud välisabist kasutamata.

Eelarve kajastab põhiosas kassapõhiselt riigi ühe aasta tulusid ja kulusid ehk räägime konkreetsel aastal reaalselt laekunud ja kulunud rahast. Välisvahendite puhul kehtib aga n+2 reegel, mis tähendab, et seda raha saab Euroopa Liidu reeglite kohaselt kassaliselt kulutada kuni kahe aasta jooksul pärast projekti nõuetejärgset ette valmistamist. Sellest põhimõttest lähtuvalt on koostatud Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamist reguleeriv riiklik arengukava aastateks 2004-2006, millele omakorda tugineb riigieelarve.

N+2 reegli üks eesmärk on tagada Eesti mõistes suurte projektide kvaliteetne ja nõuetekohane läbiviimine, andes selleks piisavalt aega. Nõuetele mittevastavaid kulusid Euroopa Liit ei kata ja kui juba rahastatud projektis ilmnevad hiljem vead, tuleb saadud raha tagasi maksta. Seega peab riigieelarve andma välisvahendite kasutajatele piisavalt vabad käed välisraha saamist eeldava rahastamise korraldamiseks.

Siinjuures tuleb mõista, et kui osa välisvahendeid laekub meile enne kulude tegemist või sellega samaaegselt, siis eelkõige struktuurivahendite osas on Euroopa Liidu poolt nõue, et põhiline osa kuludest tehtaks enne välisraha eraldamist. Raha laekub riigieelarvesse alles pärast kulude sihipärast tegemist, mis tingibki ajalise nihke.

Nii möödunud aasta kui ka eelolevate aastate riigieelarvetega tagame kõik võimalused, et välisabi oleks võimalik maksimaalses mahus kasutusele võtta. Lisaks Eesti-poolse kaasfinantseerimise ettenägemisele riigieelarves võimaldame kasutada sildfinantseerimist, s.t välisabiga seotud kulud saab välja maksta riigieelarve reservidest juhul, kui välisabi laekumine toimub pärast kulude tegemist. Välisabi laekumisel kantakse sel juhul raha reservidesse tagasi.

Seega koostasime 2004. aasta riigieelarve kooskõlas riiklikus arengukavas oleva plaaniga, s.t, näidates, millises ulatuses kavandavad ministeeriumid Euroopa Liidu vahenditega seotud projekte 2004. aastal ette valmistada ja arvestades, et välisvahendite tegelik laekumine võib toimuda ka alanud või järgmisel aastal.

2004. aasta oli Eestile esimene liitumisjärgselt avanenud struktuurifondide kasutamisel. Palju energiat kulus nii möödunud kui ka varasematel aastatel struktuurifondide kasutamise ettevalmistamiseks ning kulub ka äsja alanud aastal. Just tänavu hakatakse ellu viima teede, koolide ja haiglate projekte, mis on suurimate seas. Seega suurimat välisraha laekumist on oodata sel ja eeskätt 2006. aasta alguses, mis võib omakorda tähendada tolle aasta riigieelarve tulude ülelaekumist.

Vaadates välisvahendite projektikonkursside kokkuvõtteid, võib tõdeda, et Eestis on häid ideid ja plaane, mida saab välisvahenditest rahastada ning mis on nõuetekohaselt ette valmistatud. Seega on seni tehtud edukat teavitustööd, mida peab aga kogu välisabi hulka arvestades kindlasti suurendama, et see raha jõuaks iga potentsiaalse kasusaajani. Kõvasti peavad pingutama valitsusasutused, kellest sõltub siin väga palju.

Teiste uute liikmesriikide välisabi rakendamise senise kogemuse põhjal võib hinnata meie 2004. aasta eelarves kavandatud välisabi ligi 60%list laekumist heaks.

Planeeritud välisabi ei jää kasutamata

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised