Eestlased on nutikas ning tarmukas rahvas. Kõikvõimalikud rahvusvahelised konkurentsivõime ning ettevõtluskeskkonna vaagijad hindavad meid maailmas vägagi eesrindlikuks. Selliste uudistega oleme viimaste aastate vältel juba harjuma hakanud.
Eestil on muidugi endiselt arenguruumi: siinne ettevõtlusaktiivsus võiks üht Euroopa riiki arvestades olla hulga kõrgem. Viimase aastaga on ometi suurenenud alustavate ettevõtete hulk, EASi toel käivitas möödunud aastal tegevuse 196 ettevõtjat. See on üks alustav ettevõte pea igal tööpäeval.
Eesti ettevõtted tervikuna on muutunud efektiivsemaks ja innovatiivsemaks ning kasvatanud seeläbi oma konkurentsivõimet. Võtmeküsimuseks majanduse edasise kiire arengu seisukohalt on (ja jääb) ekspordivõime, arvestades Eesti jooksevkonto seisu ning seda, et välisturgudel tegutseb vaid kümnendik ettevõtetest. 30 suurimat ettevõtet annab sealjuures poole kogu eksporditulust. Euroopa Liiduga ühinemine kaotas majanduspiiri Eesti ja tema peamiste kaubanduspartnerite vahel.
Samas on üldiselt jagatud hinnang, et Euroopa Liitu kuulumise esimene aasta on majanduselus kaasa toonud lisaks avardunud võimalusele ühe suure väljakutse: tööjõu vaba liikumine kipub Eestist ära viima spetsialiste.
Sellele väljakutsele vastamiseks ei piisa ainult palkade tõusmisest või nende mehhaanilisest tõstmisest. Palgad on ju tagajärg, mitte põhjus. Meie ülesanne on kasvatada, ja sealjuures sama kiiresti nagu kõiki muid asju viimase kümnendi vältel, kvaliteetset, huvitavat ja lisaväärtust loovat majanduskeskkonda. See eeldab häid ideid, toob kaasa häid ja huvitavaid töökohti ning lõpuks ka suurema palga.
Lootes arengu isetekkele, me ilmselt ei eksi, kuid kaotame aega, initsiatiivi ja inimesi. Ettevõtluse ja ettevõtlikkuse toetamine võimaldab arengut kiirendada, see on euroopalik arusaam. EASi kaudu teeb riik seda järgmise kahe aasta vältel 1,9 miljardi krooni ulatuses.
Ettevõtluse arendamine on pika perspektiivitundega töö, anda tuleb esialgu rohkem, kui tagasi saame. Tohutut julgustunnet, et asi juba täna õiges suunas liigub, et Eesti ettevõtlusmaastik on hüppeks valmis, sisendab tõik, et nõudlus EASi teadus- ja arendustegevuse toetuse järele ületas möödunud aastal pakkumise.
Eesti ettevõtlusmaastikul pole ilmselt asju, millega EAS poleks kokku puutunud. Oleme olnud osalised uskumatult mitmekesistes projektides, alates Helluse keefiri biobakteri väljatöötamisest ja lõpetades ülihinnaliste meditsiiniinstrumentide ostmise toetamisega. EASi eesmärk pole aga pelgalt riigi raha jaotamine äritegevuseks.
Meie tegevuse tulemused ilmnevad hoopis laiemalt ühiskondliku hüvanguna. Viimase kolme aastaga on EASi toel loodud ligi 10 000 uut töökohta, meie auahneks eesmärgiks on, et 2009. aastaks oleks meie tegevuse toel sündinud veel teist samapalju.
EASile esitatavatest taotlustest rahuldame ligi kolmveerandi. Esialgse vastuse toetuse võimalikkuse kohta saab EASi võimalik klient täna juba kaheksa tunni jooksul.
Inglise keeles on väljend leap of faith, mille kõige lähemaks eestikeelseks vasteks on ?hüpe tundmatusse?.
Uue alustamine, eriti enneolematu alustamine ettevõtluses, on igal juhul hüpe tundmatusse ning peab sisaldama tohutut eneseusku. Ettevõtlustoetused on selleks kaljuks, millele toetudes hüpe alguse võib saada.