Tööandja peab tõendama töötaja katseaja ebarahuldavaid tulemusi

Seadus jätab töösuhte lõpetamisel katseaja ebarahuldavate töötulemuste tõttu tööandjale vabad käed, kuid sellele vaatamata tuleks ebarahuldavate tulemuste kohta tõendusmaterjali varuda, soovitab tarkvarafirma HireRight juht Kiira Kure. Seda juhuks, kui töötaja vaidlustab hiljem oma vabastamise töövaidluskomisjonis või kohtus.

Kure sõnul sobiks tõenduseks näiteks e-kiri, kus teavitatakse töötajat, et ta tegi teatud asja valesti. E-kirjast on näha kuupäev, millal eksimusest on teavitatud. ?Piisab, kui otsene ülemus teeb ettekande töötaja töötulemuste kohta,? selgitas Kure.

Kurel oli üks taoline juhtum, kus töötaja kaebas katseaja ebarahuldavad tulemused töövaidluskomisjoni ja komisjon arvestas tõendina e-kirjavahetust. Samas möönab ta, et e-kiri ei ole just kõige vettpidavam tõendusmaterjal, sest neid saab ka tagantjärele fiktiivselt fabritseerida.

Tallinna ja Harjumaa töövaidluskomisjon ennistas tööle lasteaiakasvataja, kelle töölepingu tööandja lõpetas katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Samas märkis tööandja töövaidluskomisjonis, et kuigi töötajal puudus sellel töökohal nõutav eriharidus, sai ta oma tööga töösuhte alguses hakkama ning tema töö leidis tunnustust nii juhtkonna kui ka klientide hulgas, rääkis töövaidluskomisjoni esimees Raili Karjane.

Tööandja ei olnud eelnevalt määratlenud, millised peaksid olema töötaja katseaja tulemused ning tulemuste kohta tegelikult kokkuvõtteid ei tehtud.

Katseaega on mõeldud ja lubatud kehtestada töötajal töö tegemiseks vajalike kutseoskuste, võimete ja suhtlemisalase sobivuse kindlakstegemiseks.

?Katseajas kokkuleppimisel määrab tööandja kindlaks, milliseid tulemusi ta töötajalt katseajal ootab ning teeb need töötajale teatavaks,? märkis Karjane. ?Katseaja määramisel puudub mõte, kui töötaja ei tea, mida tööandja kindlaks teha soovib.?

Töövaidluskomisjon leidis, et katseaja tulemused ei olnud selgelt määratletud ning kuna seetõttu ei olnud ka teada, mille alusel neid hinnati, ennistas töötaja tema nõudel sama tööandja juurde tööle tagasi.

?Kaudselt võis järeldada, et töölepingu lõpetamise tegelikuks põhjuseks oli töötaja sagedane töölt puudumine haige lapse hooldamise vajaduse tõttu,? märkis Karjane.

Tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitam tunnistas, et ei oska anda ühest nõu ja soovitust, millega katseaja ebarahuldavaid tulemusi tõendada. Kõik juhtumid on niivõrd erinevad ? tööandjal tasuks lugeda riigikohtu lahendeid ja vaadata, mis seal tema olukorraga kõige enam kokku langeb, soovitas Siitam.

Kui asi jõuab töövaidluskomisjoni, küsitakse esimesena, mille alusel ta hindas töötaja hakkamasaamist, kus on töötaja tööülesanded, mille alusel ta väidab, et ei tulnud toime, rääkis Siitam.

?Kui tööandja on kujundanud hinnangu, siis peab ta ka suutma tõendada selle hinnangu põhjendatust,? kinnitas Siitam. ?Mis oli ebapiisav, milles see väljendus, seda peab suutma põhjendada.?

Siitami sõnul ei pea tõendusmaterjal olema ainult dokumentaalne, võib olla ka suuline ? tööandja tõendamas töövaidluskomisjoni või kohtu ees.