Tehing, mille käigus BBG omandas Taani kapitalile kuuluvalt ASilt World Wide Wind 100 protsenti Taanis registreeritud firma Hansa Graanul Denmark aktsiatest, jõustus uue aasta algul.
Tehingu maksumus oli Läti majanduslehe Dienas Biznessi andmeil umbes 50 miljonit Taani krooni ehk 105 miljonit Eesti krooni.
BBG omandas tehinguga Hansa Graanul Denmargi tütarfirma, Eesti suurima saepurugraanulite tootja Hansa Graanuli, mille aastane tootmisvõimsus on 120 000 tonni.
Kolm aastat tagasi asutatud BBG-l on Lätis neli graanulitehast. Koos Hansa Graanuliga tõuseb BBG aastane tootmisvõimsus nüüd 300 000 tonnini. BBGst on saanud Balti suurim graanulitootja ning võimsuselt kolmas tootja Euroopas Soome firma VAPO ja Rootsi firma Svensk Briketenergi järel.
Hansa Graanuli juhataja Arno Anieri sõnul müüs World Wide Wind graanulitootmise, sest tahab pühendada kogu tähelepanu oma põhitegevusele ehk tuuleparkide väljaarendamisele Euroopas. ?Hansa Graanul jätkab BBG grupis tööd eraldiseisva firmana ja endise juhtkonnaga, samuti ei muutu firma rekvisiidid,? rääkis Anier.
BBG tegevdirektori Raimonds Freimanise sõnul kinnitab tehing BBG potentsiaali ning lubab areneda Euroopa graanuliturul konkurentsivõimeliseks tootjaks. ?Kahe suurima Balti ettevõtte ühinemine annab meile paremad võimalused toorme hankimisel Baltikumi regioonis,? ütles Freimanis. ?Samuti annab see paremad võimalused sõlmida lepinguid Euroopa suurte klientidega.?
BBG Läti tehased ekspordivad oma toodangut Rootsi, Belgiasse, Hollandisse ja Taani. Hansa Graanuli peamine turg on Taani. Ökoloogiliselt puhtaid graanuleid kasutatakse kütmiseks ja elektrienergia tootmiseks.
BBG plaanib tänavu rajada uue graanulitehase Lätti Ventspilsi. Firma on alustanud ka uurimistööd võimaluste väljaselgitamiseks tulevikus graanulitehase rajamiseks Venemaale.
BBG eelmise aasta kogukäive oli 234 miljonit krooni. Läti neljas tehases töötab 150 inimest.
Hansa Graanuli eelmise aasta käive oli 130 miljonit krooni ning kasum 9,6 miljonit krooni. Hansa Graanulis on tööl 30 inimest. Hansa Graanul on seni tarninud kolmandiku vajalikust saepurust lähedal asuvast Lätist.
Seotud lood
Kuigi laevandussektoris on regulatsioonide hulk muret tekitavalt suur ja uue põlvkonna lahendusi kütuse tarbimisel pole, on Tallink pühendunud olemasolevate süsteemide parendamisele ja toonud sõitma ka uusi aluseid, ikka selleks, et CO₂ jalajälge vähendada.