Konverentsid merel ? unustatud ja taasavastatud

?Võrreldes Põhjamaade firmadega ei ole Eesti ettevõtted nii aktiivsed konverentsireise laevadel korraldama,? täheldab Tallink Grupp ASi tootejuht Aarne Pikk.

Leige huvi ühe põhjusena toob ta välja asjaolu, et meie asutuste juhid ei ole lihtsalt selle peale tulnud, et tavapäraste hotellide, mõisate, SPAde kõrval võib nõupidamisi korraldada ka merel.

Hermann Reiside turundusjuht Hiie Aru nendib aga, et huvi konverentside ja koolituste korraldamise vastu laevadel on hoopis vähenemas.

?Veel viis aastat tagasi oli konverents laeval üsna populaarne, kuna tegemist oli uudse teenusega ja sel ajal oli valikuvariante konverentsi korraldamiseks vähem. Täna on lisandunud palju uusi ja huvitavaid võimalusi selles vallas,? tõdeb ta.

Aru sõnul korraldavad Hermann Reiside kliendid laevakonverentse enamasti sügis- ja kevadperioodil. Seltskonna suurus on keskmiselt 20 inimest, esineb ka suuremaid, kuni 40 inimesele korraldatavaid üritusi.

Kõige sagedamini kasutatakse päevast Helsingi kruiisi, kus hommikul sõidetakse Tallinnast Helsingisse ja sama laevaga tullakse ka tagasi, kusjuures Helsingis laevast ei väljuta. Osa firmasid kasutab laevakonverentsiteenust tavalisel ülesõidul Helsingisse, seda enamasti töökoosoleku või seminari läbiviimiseks.

Hermann Reiside kaudu tellitakse ka konverentsikruiise Stockholmi, mille puhul viiakse üritusel osalejad Stockholmi linnaga tutvuma.

Enamasti planeeritakse laevadel toimuvad koosolekud 1?2 kuud ette. ?Mida suurem on üritus, seda varem soovitame selle ettevalmistamisega alustada. Vaid niimoodi on võimalik tagada kõik ürituse läbiviimiseks vajalikud teenused kliendi poolt soovitaval ajal ja kvaliteedis,? sedastab Hiie Aru.

Laevadel on sisustatud esinduslikud ja tipptasemel tehnoloogilise varustusega konverentsiruumid (Silja Line?i laevadel on ka sideliinid kogu maailmaga), kus väiksemad ja suuremad grupid saavad väga edukalt ühendada tõsise töö ja meelelahutuse. Pärast ajurünnakuid võib seltskond lõõgastuda saunas, pubides, restoranides, tantsusaalis või maandada oma ostukirge kauplustes.

?Ärireisijate ülitiheda ajagraafikuga arvestades pakume ka võimalust üheks päevaks lahkuda kontori nelja seina vahelt ning pidada aktiivne nõupidamine Tallinna ja Helsingi vahet seilaval kruiisilaeval Silja Opera,? märgib Silja Line Eesti ASi äriklientuuri kliendihaldur Katrin Palover.

Silja Line?i rühma- ja konverentsireiside kõrget taset kinnitab ISO 9002 kvaliteedisertifikaat. Põhjamaades pole teist laevafirmat, kellel oleks sama tunnistus ette näidata. Nii individuaalsetele ärireisijatele, väikesele konverentsirühmale kui ka suurt seminari planeerivale firmale tagab kvaliteedisertifikaat kliendikesksed ja mitmekülgsed tooted ja teenused.

Paloveri sõnul tegeleb laevafirma jätkuvalt konverentsiteenuse arendusega, et tagada gruppidele senisest veelgi paindlikumaid töö ja lõõgastuse kombineerimise võimalusi.

Tallinna Tehnikaülikooli personaliarenduse spetsialist Hedvi Valgemäe meenutab hea sõnaga kolmepäevast rahvusvahelist personalihindamise koolitust, mis algas laeval Fantaasia, jätkus järgmisel päeval Soomes ning kokkuvõttev seminar peeti tagasisõidul Tallinna. Koolituse õhkkond oli asjalik, erinevate asutuste spetsialistid tegid tõsiselt tööd. Tihe päevakava ei võimaldanud neile meelelahutusi. Merel pakuti vaid lõunat, meenutab Valgemäe.

ATP Koolituse juhi Inno Joonase sõnul on nad ostnud miljoni krooni eest laevapileteid ja firma korraldab seminare koostöös Viking Line?i, Silja Line?i ja Tallinkiga.

ATP Koolitus on teinud laeval konverentsi üle sajale inimesele.

?See on hea kogemus, kuidas peaks funktsioneerima organiseeriv toimkond, kuidas saada hakkama logistikaga külalisi ühest laevast teise viies, kuidas läbida kiiresti passikontroll,? sõnab ATP Koolituse juht Inno Joonas.

?Tavaliselt kasutame kogu laevainterjööri. Grupile antakse tegevusi kuni kaptenisillani välja. Konverentse alustatakse ja lõpetatakse suuremas ruumis, kuhu kõik osalejad kogunevad.? Joonase hinnangul on pikkuselt kõige efektiivsemad kolmepäevased koolitused: 16 akadeemilist tundi jagatakse ära ja nii ei rõhu infokogus osalejaid. Korraldaja hooleks jääb ka kursuslaste vaba aja sisustamine. Mida huvitavamalt ta seda teha suudab, seda paremad on õppetöö tulemused.

Autor: Tiina Kolk