Täna kiitis valitsus heaks seaduseelnõu, mille kohaselt saab Eesti ühineda ÜRO 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooniga.
Eesti jaoks tähendab konventsiooniga ühinemine eelkõige rahvusvaheliselt korrastatud merenduse õigusregulatsiooni kasutusvõimaluste tekkimist, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Lisaks võimaldab see konventsioonist tulenevates programmides ja rahvusvahelistes mereuuringute ning merekeskkonnakaitse alastes projektides osalemist.
Eesti ühinemine konventsiooniga annab võimaluse lahendada võimalikud merendusalased erimeelsused teiste riikidega. Konventsiooni põhimõte on, et kõik erimeelsused tuleb lahendada rahumeelselt läbirääkimiste käigus.
Muuhulgas vastutavad konventsiooniga ühinenud riigid selle eest, et merekeskkonna kaitsmist ja säilitamist käsitlevaid rahvusvahelisi ja siseriiklike nõudeid järgitakse. Vajaduse korral ollakse kohustatud tegema koostööd ka teiste riikidega, et merereostusest põhjustatud kahjud oleks õiglaselt hüvitatud.
Mereõiguse konventsiooniga on kehtestatud nõuded ja meetmed ka merereostuse ärahoidmise, vähendamise ja kontrollimise kohta ning riikidevahelise ülemaailmse ja piirkondliku koostöö põhimõtted. Samuti on sätestatud järelvalve mehhanismid ning keskkonnamõjude hindamise kord merekeskkonna kaitsmiseks ja säilitamiseks.
Konventsiooniga on ühinenud kokku 121 riiki sealhulgas Eesti Läänemere-äärsed naaberriigid Venemaa, Läti, Leedu, Soome, Rootsi ning Taani.
Seotud lood
Lisatud interaktiivne kaart Läänemereriikide tänase olukorraga töötuskindlustussüsteemis
Täna näib mõeldamatu tegutseda ja töötada riigis, kus puudub töötukassa ning töötuskindlustus. Ometi kaheldi veel paar aastakümmet tagasi Eestis sotsiaalsüsteemi rajama asudes selle vajalikkuses sügavalt. Veenmist, et tegu on tõesti olulise asjaga, oli selle algatajatel omajagu.