Euroopa kardab teenuste vaba liikumist

Täna leiab Euroopa Liidus kiireima majanduskasvuga riigid uute liikmete seast, samas on nende majanduse maht ja üldine arengutase veel liiga kasin, et muutuda Euroopa majanduslikuks mootoriks.

Senised ?mootorid? Saksamaa ja Prantsusmaa elavad üle raskeid päevi. Aastaid pole majanduskasv olnud kiita, tööpuudus on ületanud 10% piiri. Arvestades veel eelseisvaid valimisi Saksamaal ja Euroopa põhiseadusliku lepingu referendumit Prantsusmaal, pole see parim pinnas uute turgu avavate reformide tegemiseks Euroopas. Suuresti seepärast jäi hiljutisel Euroopa Ülemkogu tippkohtumisel tegemata otsustav samm teenuste turu täieliku avamise suunas.

Kuigi teenused moodustavad üle 70% ELi SKPst, on nende osa liikmesriikidevahelises kaubanduses vaid 20%, sest riigid on teenuste liikumisele seadnud tõkkeid. Praegu reguleerib teenuste liikumist lisaks lepingusätetele hulk Euroopa Kohtu lahendeid, millega on riike sunnitud lõpetama õigustamata piiranguid. Kuna need pole tulemust andnud, koostas Euroopa Komisjon 2004. a alguseks raamdirektiivi, mis kirjutab lahti olemasoleva õiguse ja lisab sellele vaid riikidevahelist koostööd ning administratiivset lihtsustamist puudutavad sätted. Tulemus võiks olla aga teenustekaubanduse kasv 15?30% ja välisinvesteeringute kasv 20?35%.