PM: Uus seadus nõuab kuu jooksul elukohamuutustest teatamist

Samas ei näe õigusakt ette karistusi neile, kes selle tegemata jätavad, kirjutab Postimees.

Muudatusega loodab valitsus parandada rahvastikuregistri vastavust tegelikkusele. Väärad elukohaandmed raskendavad nii omavalitsuste eelarvete koostamist kui ka valijakaartide ja kohtukutsete jõudmist adressaadini.

Sisuliselt eeldas ka seni kehtinud rahvastikuregistri seadus, et inimene peab riigile oma elukohaandmed esitama. Samas jätsid seaduse erinevad tõlgendamisvõimalused lahtiseks, kas aadressi riigile andmine on kohustus või vaba õigus.

Ka uus, umbes kuu aja pärast jõustuv seadus ei anna õigust karistada oma elukohast teatamata jätvat inimest. Seetõttu peavad mitmed poliitikud ja ametnikud seda ebaõnnestunuks.

«Mõttetu eelnõu,» ütles Postimehele isamaaliitlasest põhiseaduskomisjoni liige Mart Nutt, kes elukoha registreerimiskohustust vajalikuks ei pea. «See ei muuda ega reguleeri midagi.»

Isamaaliitlase sõnul ei saa seaduses sätestada kohustust karistust määramata. Samas oleks tegeliku elukoha registreerimata jätnute karistamine tema hinnangul politseiriigi põhimõte.

Ka mitmed teised põhiseaduskomisjoni liikmed, kes eelnõu läbi kolme lugemise siiski vastuvõtmiseni vedasid, jäid oma hinnangutes sellele seadusele kõhklevaks.

Nii nentis sotsiaalliberaalist riigikogulane Robert Lepikson, et on kaheldav, kas eluaseme registreerimiskohustus üldse põhiseadusega kooskõlas on. Lepiksoni sõnul piisaks tegelikult sellestki, kui inimene lihtsalt teataks riigile oma kontaktaadressi.