Ettevõtte seab tuleohtu töötaja lohakus

?Sageli küsivad ettevõtjad, millest nad peaksid alustama. Alustada tuleks hetkeolukorra analüüsist ? millises seisus on hoone ning millised tuleohutusnõuded sellistele hoonetele kehtivad,? soovitab Priit Rattasepp. Teha tuleks kolm asja: hoonete ja territooriumi tuleohutusülevaatus, tuleohutust reguleeriva dokumentatsiooni audit, töötajate tuleohutusalaste teadmiste kontroll.

Kajaku sõnul esineb büroohoonetes tulekahjusid väga vähe ning suuremaid õnnetusi pole olnud. Tüüpiliselt on tegemist inimese hooletuse tagajärjel puhkenud väikese tulekahjuga: kas unustatakse küünal lauale, visatakse koni prügikasti või muud sarnast. ?Üllataval kombel elekter polegi olulisim tulekahjupõhjustaja, uutesse elektriseadmetesse panustatakse usinasti ja järelevalve on ka päris hea,? sõnab Kajak.

Priit Rattasepa sõnul tekivad kontorite tulekahjud peamiselt köögiseadmetest, muudest elektriseadmetest ja vales kohas suitsetamisest. Lisaks tehakse ajutisi tuletöid mõnikord ebapädevalt. Töid, kus lendab sädemeid, peaks tegema koolituse saanud spetsialistid ja niisuguste tööde järgne järelevalve peaks kestma 2?4 tundi, sageli minnakse aga pärast tööde valmimist kohe minema.

Elcoteq Tallinn ASi turva- ja haldusjuhi Janis Toomla sõnul pole nende kahes tehases suuremaid tulekahjusid olnud, paar korda on vaid prügikast põlema läinud. Kõik olulised tuleohutusnõuded on firmas siiski täidetud.

?Olukord Eesti asutustes läheb aasta-aastalt paremaks. Ühtpidi on kasvanud ettevõtete jõukus, teisalt kindlustatakse hooneid rohkem, ja kindlustus võib mõnikord seada vaat et karmimad nõuded kui päästeamet,? ütleb Kaur Kajak. Tuleohutusnõuete eiramine võib lõppeda väga õnnetult. Kajak toob välja kaks äärmuslikku juhtumit. Näiteks põles maani maha üks Võrumaa puidutööstus, kus olid rakendamata nii ehituslikud kui ka alternatiivsed tuleohutusnõuded. Samuti põles 5?6 aastat tagasi peaaegu maani maha üks toidupood Rakveres, mis oli kolm päeva tagasi avatud.

Priit Rattasepa hinnangul on tulekustutite koha pealt olukord Eestis suhteliselt hea, kõigi muude paigaldiste ja nõuete osas on asi keerulisem. ?Riigiasutustel käib kalli tuleohutussüsteemi soetamine sageli üle jõu ? me ei hakka neid trahvima ega sulgema, kui pole suurt ohtu, vaid püüame leida muid lahendusi tuleohutuse tagamiseks ja oodata, kuni nad on võimelised süsteemi ostma,? sõnab Rattasepp.

Tamrex Ohutuskeskuse müügiesindaja Raul Volke sõnul peab tuleohutusega pidevalt tegelema ? et tulekahju ajal ei avastataks, et näiteks koopiamasin on sattunud evakuatsiooniteele või oluline uks on lukus ja keegi ei tea, kus on võti. Alati ei saada ka aru tuleohutusnõuete tõsidusest.

?On olnud juhuseid, kus öeldakse, et sisekujundajale ei meeldinud see punane jurakas (tulekustuti) seal seina peal, mistõttu see on pandud mittenähtavasse kohta laua alla või riidekappi,? räägib Raul Volke. ?Aga see peab olema ettenähtud kohas! See on sama hea kui öelda, et turvavöö ei sobi pintsakuga.?