Heidit Kaio • 5. september 2005
Jaga lugu:

Lisaeelarvest kulub osa kütuse hinna tõusu kompenseerimiseks

50 miljonit krooni läheb kütuse hinnatõusu katmiseks transpordiettevõtetele, lootust toetust saada Saaremaa Laevakompaniil, taotluse 15 miljonile kroonile on esitanud Edelaraudtee. ?Taotlusi võib veelgi tulla, mõni teinegi oskab veel välja pressida,? ütles haridusminister Mailis Reps.

Rahvaliitlane, Riigikogu rahanduskomisjoni liige Jaanus Männik juhtis tähelepanu, et kütuse hinna tõusu tasandamiseks on lootust raha saada ka põllumeestel ja kaluritel. Lisaks saavad põllumehed 30 miljoni krooni eelmise aasta ikalduskahjude katmiseks.

Ka enne 2002. aasta kohalike omavalitsuste valimisi tegi valitsus helde rahasüsti põllupidajatele põuakahjustuste katteks, mis oli 146 miljonit krooni. Enne seda oli valitsus maksnud ikaldustoetusi samuti valimiste-eelsel 1998. aastal 227 miljonit krooni.

Lisaeelarvest on plaanis investeerida teede parandamisse 158 miljonit krooni. Eestis on tavaliselt enne valimisi suurenenud teede remondile kulutatavad summad.

Kuigi riigil on loodud investeeringute rahastamiseks asutus nimega Riigi Kinnisvara, kust saavad koolid ja teised raha vajavad riigieelarvelised asutused raha laenata, lubab lisaeelarve 79 miljonit krooni remondiraha ka mõnele kutsekoolile ja üldhariduskoolile.

Rahandusminister Aivar Sõerdi hinnangul ei tasuks Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi olemasolu üle tähtsustada, sest Riigi Kinnisvara ettevõtte kõrval on koolidel võimalik ka laenu saada või küsida toetust riigieelarvest.

Peamisele osale 2,1 miljardi kroonisest riigieelarve ülelaekumisest on olemas seadusega ette nähtud sihtotstarve, oodatust paremini laekus sotsiaalmaksu.

1,1 miljardit krooni läheb pensionikindlustusele ja haigekassale. Ülelaekumine katab eelmisel poolaastal tekkinud haigekassa puudujäägi.

Pensionikindlustuse reservi läheb 443 miljonit krooni. Valitsus otsustas lisaks sotsiaalmaksust tulenevatele summadele suunata pensionikindlustuse esimesse sambasse 117 miljonit krooni.

Aivar Sõerd ütles, et tema seaks eelarves tähtsuselt esikohale esimese samba pensionireservide suurendamise.

Saaremaa Laevakompaniile ja Edelaraudteele kütuse hinna kompenseerimisel on küsimus, kuidas on riskid riigi ja ettevõtja vahel jaotatud. Kui riigi kanda on hinnatõusu risk, siis peaks olema nii, et kui kütusehinnad langevad, maksab ettevõtja ülelaekunud raha riigile tagasi.

Põllumeeste ja kalurite toetamine on selgelt selle koalitsiooni koosseisust tulenev eripära.

Rahasüst üldhariduskoolidele tõstatab küsimuse raha jaotamise põhimõte kohta. Tegemist on ühe protsendiga koolide kordategemiseks vajalikust summast, mis on viis miljardit krooni ja seega ei ole sellest mingit olulist kasu. Eriti kui see raha pihustatakse poliitvaluutana enne valimisi mitmekümne kooli vahel laiali. Kui poliitilised koolikatused tulevad tagasi, siis lastakse õhku omavalitsusi võrdselt käsitlev pearahasüsteem.

Mis puutub kutsekoolidesse, siis neid tuleks rahastada pikaajaliste tellimuse teel. Selleks peab koolidele andma juurde iseseisvust ja õiguse võtta pikaajalisi kohustusi.

Jaga lugu:
Hetkel kuum