Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuidas Economist nägi euro tulekut 10 a tagasi

    Juba 10 aastat tagasi tegi The Economisti autoreid murelikuks viis, kuidas riigid Maastrichti reegleid täitma hakkavad. Kriteeriumid kohustavad riike hoidma madalana avaliku majandussektori defitsiidi, riigivõla, inflatsiooni, intressimäärad ning säilitama stabiilset vahetuskurssi. 1995. a septembrikuu The Economist leidis, et kõik need eesmärgid on soovitatavad ja omast kohast õiged. Kuid kriteeriumid on vaid vahendid, mis viivad ühtse valuutani. Tee nende täitmiseks valis iga riik ise nii 1995. aastal kui ka nüüd.
    1995. a septembris vastasid leppe kõikidele tingimustele vaid Saksamaa ja Luksemburg. Isegi mõningad tugevad riigid pidid läbi tegema piinarikka fiskaalpoliitika konsolideerimise. Kohanemisperioodil langesid nii kogutoodang kui ka tööhõive. Kõike seda tehti selleks, et saavutada ettenähtud 60protsendilist riigivõla ja SKP suhet. Paljudes kõrge maksukoormusega Lääne-Euroopa maades jäi valitsuste ainsaks valikuks ja vahendiks riiklike kulutuste kärpimine või maksude suurendamine. Enamik riike valis maksude suurendamise tee: riigid suurendasid makse rohkem, kui kärpisid kulutusi. Selline meetod viib The Economisti autorite arvates pigem ebaõnnestumiseni kui eduni.
    Aastatel 1964?1992 kohaldasid erinevad OECD maad eelarvedefitsiidi suuri kärpeid (defitsiidi vähendamist rohkem kui 0,5% võrra SKPst) 52 korral. Vaid 14 tolle aja poliitikamuutust olid edukad ses mõttes, et vähendasid kolme aasta pärast riigivõlga vähemalt viie protsendipunkti võrra. 38 defitsiidikärbet ebaõnnestusid. Põhjus, miks katset saatis edu või läbikukkumine, peitus peaaegu alati viisis, kuidas defitsiiti vähendati. Edukad vähendasid 80 protsendil juhtudest eelarvekulutusi. Ebaõnnestujad suurendasid enamasti makse: keskmiselt kolm korda rohkem, kui kärpisid kulutusi.
    The Economist esitas kaks küsimust: kas fiskaalkriteeriume on tõesti vaja täpselt järgida ja kas Maastrichti kriteeriumid on mõistlikud.
    Võtmeküsimus on fiskaalpositsiooni jätkusuutlikkus. The Economist õpetab, et küpses majanduses on fiskaalkonsolideerumise ainsaks võimaluseks esmase eelarvedefitsiidi vähendamine, kuid hoiatab, et sealjuures tuleks eelarvekärbete puhul hoiduda inflatsiooni suurenemisest. Sageli väidetakse, et kriteeriumid ei peegeldagi täpselt valitsuse fiskaalseisu. Ning seda, et tegelikult tähendab fiskaalne jätkusuutlikkus erinevates riikides erinevaid asju ? nimelt tasakaalustatud struktuuri eelarvet, riiklikest investeeringutest madalamat defitsiiti või stabiilset võla ja SKP suhtarvu.
    The Economist selgitab, et fiskaaleesmärkide saavutamist tuleb mõõta eelarve tegeliku defitsiidi ja kogu riigivõla alusel. Tähelepanu pööramine kogu riigivõlale võimaldab valitsusel täita kriteeriume nt riikliku finantsvara või tegeliku vara müügist, kuigi see ei parandaks selle riigi fiskaalpositsiooni.
    Riiklikud pensioniskeemid moodustavad erinevuse riikliku koguvõla ja netovõla vahel. Arvestada tuleb ka jooksvaid ja tulevasi kohustusi, mis vahendeid mõjutavad, samuti nendest kohustustest tulenevat sissetulekut. Täiendavate kriteeriumide kasutamist ei pea The Economist otstarbekaks, sest need tooksid kaasa vaid marginaalseid muutusi riikide fiskaalseisu hindamisel. Näiteks Prantsusmaal oli 1995. aastal kõrge tegelik defitsiit ning ka suur struktuuri defitsiit.
    Eestilgi on võimalus tagasi vaadata. Inflatsiooni põhjustanud järsk kütusehinna tõus tõi esile ohud, mis meid tulevikuski võivad varitseda. Esimeste euromaadega võrreldes on meie väikese Eesti eurotee olnud senini suuremate konarusteta. Kui vaid seda liiga kõrget inflatsiooni ei oleks.
    The Economisti 1995. a septembri materjalide põhjal.
    Autor: Ene Paal
  • Hetkel kuum
Kaimar Karu: valitsusjuhi üleskutse alandada müügihindu on populism
Kestlike lahenduste otsimise ja koostöö asemel kord kodanikke, kord ettevõtteid süüdlasena sihtmärgiks seadev riigivalitsemine on käpardlik, kirjutab ettevõtja, endine väliskaubanduse ja IT-minister Kaimar Karu vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kestlike lahenduste otsimise ja koostöö asemel kord kodanikke, kord ettevõtteid süüdlasena sihtmärgiks seadev riigivalitsemine on käpardlik, kirjutab ettevõtja, endine väliskaubanduse ja IT-minister Kaimar Karu vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Ehitaja suurobjekti valmimisest: kahe aasta kallinemine ei ületa 10%
Tallinna kesklinna kerkiva Arteri kvartali 2020. aasta lõpu prognoosiga võrreldes on kvartali ehitus kallinenud vähem kui kümnendiku võrra, ütleb saates "Eetris on ehitusuudised" Merko projektijuht Ahti Suppi.
Tallinna kesklinna kerkiva Arteri kvartali 2020. aasta lõpu prognoosiga võrreldes on kvartali ehitus kallinenud vähem kui kümnendiku võrra, ütleb saates "Eetris on ehitusuudised" Merko projektijuht Ahti Suppi.
Novaturas jõudis kasumisse tagasi
Leedu reiskorraldaja Novaturas kasvatas esimeses kvartalis müügitulu 35% ja jõudis 2,3 miljoni euroga kasumisse.
Leedu reiskorraldaja Novaturas kasvatas esimeses kvartalis müügitulu 35% ja jõudis 2,3 miljoni euroga kasumisse.
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: mõistagi tabas mind raev, kuid härrasmees häält ei tõsta Täiendatud kell 9.53
Kui härrasmees saab töötukassast kõik plaanid põõsasse paiskava vastuse, siis otsib ta delikaatselt üles augud seaduses ja pääseb ilma suurema tolmutamiseta teispoole kiviseina, kirjutab Äripäeva kolumnist Üllar "Myrakas" Priks.
Kui härrasmees saab töötukassast kõik plaanid põõsasse paiskava vastuse, siis otsib ta delikaatselt üles augud seaduses ja pääseb ilma suurema tolmutamiseta teispoole kiviseina, kirjutab Äripäeva kolumnist Üllar "Myrakas" Priks.
Raadiohitid: kui palju kinnisvaraturg veel kukub?
Kinnisvara on jätkuvalt kuum teema: Tõnu Toompark ja Lenno Uusküla rääkisid raadiohittides, kuidas turg käitub praegu ja lähitulevikus.
Kinnisvara on jätkuvalt kuum teema: Tõnu Toompark ja Lenno Uusküla rääkisid raadiohittides, kuidas turg käitub praegu ja lähitulevikus.
Investorid lubavad: päikesepaneelid tasuvad ära ka miinuses elektrihinnaga "Kaabud" valetasid! Elekter polnud kallis rohepöörde tõttu
Investor Peep Abel tõi oma eramaja päikesepaneelide kogemustest esile, et päevasel ajal, mil elektri hind oli miinuses ja ta pidi oma päikeseenergiat võrku müües võrgutasu peale maksma, sai tema vaid kaheksa senti miinust ühe päeva jooksul. See summa ei tundu talle üldse nii õudne, et paneelidest loobuda.
Investor Peep Abel tõi oma eramaja päikesepaneelide kogemustest esile, et päevasel ajal, mil elektri hind oli miinuses ja ta pidi oma päikeseenergiat võrku müües võrgutasu peale maksma, sai tema vaid kaheksa senti miinust ühe päeva jooksul. See summa ei tundu talle üldse nii õudne, et paneelidest loobuda.
Fantoomliitujad vabastasid gigavati jagu võrguvõimsust
Võrguettevõtete andmetel on fantoomliitujad pärast elektrituruseaduse muudatuste jõustumist vabastanud juba üle 1000 megavati jagu võrguvõimsust.
Võrguettevõtete andmetel on fantoomliitujad pärast elektrituruseaduse muudatuste jõustumist vabastanud juba üle 1000 megavati jagu võrguvõimsust.
Tunnustatud treener Jekaterina Remets-Morozova: oleks viisakas, kui kõik oskaksid riigikeelt
Juuraharidusega Jekaterina Remets-Morozova on aastaid noppinud auhindu fitnessitreenerina. Seitse aastat tagasi eesti keele ära õppinuna on ta seisukohal, et riigikeele omandamine on viisakas ja seda peaksid tegema kõik.
Juuraharidusega Jekaterina Remets-Morozova on aastaid noppinud auhindu fitnessitreenerina. Seitse aastat tagasi eesti keele ära õppinuna on ta seisukohal, et riigikeele omandamine on viisakas ja seda peaksid tegema kõik.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.