Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Citymarketite kaotamine oli kaubanduslik viga
Paljud ostjad olid nõutud, miks kadusid nende poolt hästi omaks võetud Citymarketid. Kindlasti on igal kaubaketil hulk lojaalseid kliente, keda ei huvita omanikeringi, olgu selleks Kesko või Rimi, vangerdused. Ostjad panevad rõhku konkreetsele kaubavalikule, teenindusele, omanäolistele kampaaniatele, sõnaga ? brändile. Igal juhul olid Citymarketid üks edukamaid kaubakette. Olid.
Äripäeva hinnangul tegid omanikud Citymarketite ja Rimi kaupluste ühendamisega ning juhtimise Riiga tsentraliseerimisega vea.
Viga väljendub subjektiivsel skaalal klientide nõutuses, aga objektiivselt lünkade tekkimises varustamisse, müügikäivete kasvutrendi pidurdumises ja umbes paarikümne juhtivtöötaja lahkumises.
Enamjaolt Rimi taktikepi alla läinud strateegia ja taktika peavad silmas Eestit, Lätit ja Leedut kui ühtset turgu ega vaevu nähtavasti tegeliku olukorra iseärasusi analüüsima.
Ühtset, pea kaheksa miljoni elanikuga turgu pole aga siiamaani tekkinud ja pole selge, kas jõulise ülevalt poolt ja teisest riigist administreerimisega tekibki. Selle asemel lõhuti, vähemalt Citymarketite poolelt otsustades, Eestis tol ajal hästi töötanud edukad ettevõtted.
Ühisesse patta pandi suure käibega ja kasumis City- ning Säästumarketid (tõsi, viimane jätkab pealtnäha endisel kursil, kuigi on kogenud varustamislünki) ja suhteliselt väikese käibega ning kahjumis Rimi supermarketid. Ehk ühendati kolm ketikontseptsiooni, mida hakati eemalt juhtima.
Praegu jääbki mulje, et kummalisel kombel dikteerib endine väiksem ja kahjumlik pool tingimusi endisele suuremale ja kasumlikule poolele.
Kesko poole pealt lahkusid Citymarketi keti juht Riho Maurer ja Säästumarketi keti juht Margit Uibokand, rääkimata teistest tipp- ja keskastme juhtidest. Midagi pole teha, otsustamistasand on kandunud Eestist välja Riiga ja Rimi Balticuks.
Rääkida võib ka eri (kaubandus)kultuuride kokkupõrkest: ühelt poolt kohalikke olusid paremini mõistev soomlaste Kesko ja teiselt poolt kirjuma rahvusvahelise taustaga ICA, kus tegijad hollandlased ja rootslased, kes on Riiga tegevjuhiks palganud konfliktsevõitu portugallase.
Vastuväitena saab öelda, et kaupluste füüsilised asukohad ei muutunud, neid ei suletud, üksnes nimi muutus. Alles on näiteks ka Citymarketi algatatud ostukampaania Mammutipäevad.
Sellegipoolest oleks saanud edukat ehk veelgi edukamaks arendada, enne kui sealt kiirkorras ühendamisega ?dividende? välja võtta, et vähem edukaid veepinnale tirida. Võib-olla olnuks õigem vähem edukatest loobumine, üle parda viskamine.
Vanemad inimesed käisid nõukogude ajal ikka edasi Kaarmanni kaupluses, mis oli enne sõda toidupood, mis paiknes Tallinna raekoja kõrval. Või käidi Stude juures Pikal tänaval, millest nõukogude ajal sai kauplus-kohvik Maiasmokk.
Ka Citymarketid on endiselt ostjate kõnepruuki jäänud. Kunde on kõvasti harjumustes kinni, seda võiks selles äris arvestada.
Autor: ÄP