Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eurotoetused andsid ettevõtetele uue hingamise

    Äripäeva 30. septembri juhtkirjas "Kes eurotoetust ei saanud, võib õnnelik olla" püütakse lugejat veenda selles, et ühiskonna ja tarbija eesmärkide asemel on õige järgida mõne üksiku ettevõtte eesmärke.
    Lugeja eksitamine näib olevat õnnestunud, "tänu" sellele, et toetuste andmise tegelikud eesmärgid, põhimõtted ja kriteeriumid on täielikult maha vaikitud. Samuti ei hinnata toetuste efektiivsust eesmärkide saavutamise alusel, vaid sotsiaalhoolduse toetuse põhimõtete järgi, kus esikohale on seatud õigluse printsiip raha jagamisel. Lugeja saab teada ka, mis põhjusel ajalehe arvates investeeritakse projektirahad valesse kohta. Põhjus olevat selles, et kontroll raha kasutamise üle pole tõhus, kuna PRIA ei hinda mitte äriplaani, vaid dokumentatsiooni.
    SAPARDi toetuste taotlemise esimesel aastal tekkinud nurina järgi jäi mulje, et dokumentatsioonis esitatud nõuded olid, võrreldes äriplaanidele esitatud tingimustega, karmimad. Nurisemise põhjused olid peamiselt selles, et ühelt poolt nõuti sisu kõrval ka väga korrektset vormi ja teisalt kõrvuti jätkusuutlikkuse tõestamisega oli toetuste saamise esmane tingimus tootmise vastavusse viimine toiduhügieeni- ja keskkonnanõuetega, mis tundusid olevat, võrreldes kasumitaotlustega, vähemtähtsad.
    Ettevõtted olid toetusprogrammide rakendamise alguses erinevas olukorras. Hiljuti riigi vahenditega ehitatud ja uue tehnoloogiaga ettevõtted suutsid tootmise vastavusse viia suhteliselt väikeste kulutustega ning omavahenditega. Samuti tuleb arvestada, et loomse toidu käitlemise ettevõtete tegevus on, võrreldes nt pagaritööstusega, nii hügieeni kui ka keskkonna seisukohast seotud suuremate riskidega. Seetõttu on neis harudes nõuded karmimad ja kulutused tootmise vastavusse viimiseks suuremad.
    Seega tuleb investeeringutoetusi toiduainetööstusesse käsitada kui lisakulutuste hüvitamist, millest saab kasu kogu ühiskond.
    Pole välistatud, et toetusi on saanud ettevõtted, kelle turuperspektiiv ei ole väga tugev. Aastail 2001-2005 on SAPARDi toetust saanud toiduainetööstuse ettevõtteist pankrotti läinud 2%, toetust mitte saanud tööstustest on tegevuse lõpetanud enam kui 40%.
    Ka tulevikus võib ettevõtteid sõltumata toetuste saamisest pankrotistuda. Peamine põhjus on, et toiduainetööstus sõltub rohkem kui teised töötusharud tarbijate konservatiivsusest ja traditsioonidest. Kuna lääne tarbijale on meie toode võõras, võib Eesti kaubamärgiga toote turule viimine olla üsna raske. Usalduse võitmine välisturul nõuab oskusi, tööd ja raha.
    Kui Eesti ettevõtjad oleksid võtnud kuulda Äripäeva nõuannet ja loobunud võimalusest kasutada Euroopa Liidu liitumiseelset finantsabi, oleks toiduainetööstus sattunud ebavõrdsetesse konkurentsitingimustesse: välisfirmadel on võimalus tulla meie turule, meie tunnustamata firmadele oleksid aga jäänud teiste riikide turud suletuks.
    Põllumajandusministeeriumi tellimusel AS Helmese/OÜ Hansa-Uuringute toiduainetööstuse investeeringutoetuse mõju analüüsidest selgus, et ligi 70% ettevõtte juhtide meelest aitas toetus oluliselt kaasa tunnustuse saamisele, 10% arvas, et suutnuks teha investeeringuid ka toetuse abita, ja 20% arvas, et märkimisväärseid investeeringuid teha vaja polnud. Tunnustuse mittesaamine tähendanuks välisturgude sulgemist. Tunnustamata ettevõtete võitlus kitsal siseturul lõppenuks paljudele ettevõtetele pankrotiga.
    Ministeeriumi tellitud avaliku arvamuse uuringuist selgub, et nelja viiendiku küsitletute meelest võidab ELi toetusprogrammidest kogu ühiskond. Oluliseks peetakse avaliku- ja erasektori koostööd ja taunitakse huvide vastandamist.
  • Hetkel kuum
Kaamose ennustajate argumendid kaovad kui kevadine lumi
Kätte võib olla jõudnud murdepunkt, kus majandus ja turud asuvad tõusuteele, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kätte võib olla jõudnud murdepunkt, kus majandus ja turud asuvad tõusuteele, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tänane börsipäev keerleb Föderaalreservi õhtuse otsuse ümber
Tänane börsipäev on kantud õhtusest Föderaalreservi intressimäärade tõstmise otsusest ning sellele eelnevatest-järgnevatest sõnumitest ja sündmustest.
Tänane börsipäev on kantud õhtusest Föderaalreservi intressimäärade tõstmise otsusest ning sellele eelnevatest-järgnevatest sõnumitest ja sündmustest.
EfTENi kinnisvarafond kaotas kasumit, Arakas ootab ebakindluse jätkumist
EfTEN Real Estate Fund III kasvatas eelmisel aastal nii müügitulu kui ka üüritulu, kuid ettevõtte kasum vähenes.
EfTEN Real Estate Fund III kasvatas eelmisel aastal nii müügitulu kui ka üüritulu, kuid ettevõtte kasum vähenes.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Coop Eesti uus juht vihjas, et kauplustekett on ostulainel
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Saksamaa asemel uued diilid: Euroopa ostab sõjarelvi hoopis mujalt
Euroopa piiririigid ei usalda enam Saksamaad ning hangivad edaspidi relvi Ameerika Ühendriikidelt ja Lõuna-Korealt.
Euroopa piiririigid ei usalda enam Saksamaad ning hangivad edaspidi relvi Ameerika Ühendriikidelt ja Lõuna-Korealt.
Raadiohommikus lilleärist, pankrottidest ja Ukraina reklaamiturust
Veebruarikuu esimeses raadiohommikus räägime algavast lillemüügi kõrghooajast. Tulekul on sõbrapäev ja naistepäev, mis on lillemüüjate jaoks aasta tippsündmused. Kuidas lillekasvatuse äri on kõrgete energiakuludega toime tulnud ja millised on lillemüügi trendid, arutame Rikets Lillede peaagronoomi Getriin Hermliniga.
Veebruarikuu esimeses raadiohommikus räägime algavast lillemüügi kõrghooajast. Tulekul on sõbrapäev ja naistepäev, mis on lillemüüjate jaoks aasta tippsündmused. Kuidas lillekasvatuse äri on kõrgete energiakuludega toime tulnud ja millised on lillemüügi trendid, arutame Rikets Lillede peaagronoomi Getriin Hermliniga.

Olulisemad uudised

Üle saja Eesti ettevõtja lõksus: Valgevene keelab äri müüa Teiste hulgas Silvano, Helmes, Kaamos
Isegi kui tahta Venemaa sõjas osaleva Valgevene ärist väljuda, siis üle saja Eesti ettevõtja jaoks on see nüüd võimatu. Lukašenka valitsus keelab ebasõbralike riikide välisosanikel firmade osalusi võõrandada.
Isegi kui tahta Venemaa sõjas osaleva Valgevene ärist väljuda, siis üle saja Eesti ettevõtja jaoks on see nüüd võimatu. Lukašenka valitsus keelab ebasõbralike riikide välisosanikel firmade osalusi võõrandada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.