Toiduainetetööstus murrab ennast välisturgudele

Eesti on nüüd Euroopa Liidus ja liikmesriikidega enam-vähem ühises seadusandlikus ja küllaltki ühesuguste suundumustega majandusruumis. Võimas mõjutegur on globaliseerumine, piirid riikide vahel on muutnud majanduslikus ja kaubavahetuse mõttes sümboolsemaks.

Plaan liituda eurotsooniga vähendab seda veelgi. 2006. aasta peaks olema selleks ettevalmistav aasta. See muudab hinnad paremini võrreldavaks ja ilmselt hakkab see nii lühemas kui ka pikemas perspektiivis mõjutama kaupade ja teenuste hindu, kindlasti ka tööjõuturgu ja tööjõu hinda. Olen arvamusel, et juba praegu on tööjõupuudus või siis vähemalt on headel töötajatel kulla hind. Teatavasti on tootmissfäär see, kus raha teenimine nõuab paljude seikade arvesse võtmist.

2006. aasta oluliseks märksõnaks on konkurentsi tihenemine turul. Seda Eesti ettevõtjate ja nende toodete vahel, kuid konkureerida tuleb ka importkaubaga. Maailmas on palju kohti, kus teatud kaupu saab toota odavamalt kui Eestis. Kuna suurem osa Eesti tarbijaid on väga hinnatundlikud, siis tuleb seda arvestada. Ühelt poolt tähendab see tööd tarbijaga ja tema teadlikkuse tõstmist. Tuleb teadvustada seda, et Eestis toodetud kaupade ostmisel toetame Eesti majanduse arengut ja anname tööd Eesti inimestele, mis on Eesti kui riigi arenguks olulise tähtsusega. Muidugi tuleb tööd teha ka nende allharude toodete ekspordi suurendamiseks, kus ei ole piiranguid (kvoote jne). Eksportima peaks suurema lisandväärtusega tooteid, mitte tooret, st mitte joogipiima, vaid näiteks juustu.