Kui linnavalitsus järgiks omaenda kehtestatud nõudeid, oleks bussifirma GoBus pidanud linnaliinide riigihanke konkursi osalejate ringist välja jätma.
Riigihanketingimuste kohaselt pidi osaleja esitama hankele pääsemiseks kinnituse piisava hulga busside olemasolu kohta või vähemalt busside ostu eellepingu, kirjutab Tartu Postimees.
Tarbus esitas aga riigihankele busside kohta kaks dokumenti, millest ühte ei saa käsitleda isegi mitte eellepinguna.
Selles Taani päritolu kinnituskirjas esindab keegi Kim Lžvenskjold firmat Vejstrypržd Busimport, alla kirjutab ta Copenhagen Bustrade esindajana ning templil on juttu KBH. Bushandelist. GoBusi esindajad pole paberile alla kirjutanud, ehkki igasugune leping on vähemalt kahepoolne.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Postimees otsis eile Taani äriregistrist kinnitust nimetatud firmade ja Kim Lžvenskjoldi kui allkirjaõigusliku inimese kohta ning ei leidnud seda.
Ka esitas GoBus hankekonkursile Balti Bussi Grupiga sõlmitud eellepingu, mille kohaselt ettevõte ostab sellelt Raplamaa firmalt 24 bussi. Busside vahendamisega tegeleva Balti Bussi Grupi juhataja Meelis Simulant tunnistas eile, et tehing GoBusiga ei jõudnud eellepingust kaugemale.
Linnasekretär ja riigihankekomisjoni liige Jüri Mölder väitis eile, et selle riigihanke puhul oli komisjonil õigus käsitleda Taani päritolu kinnituskirja eellepinguna.
Postimees konsulteeris eile juristidega, kelle kinnitusel ühepoolset kinnituskirja ei saa parimagi tahtmise korral käsitleda kahepoolse eellepinguna.
GoBusi juhatuse liikme Aivo Pärna kinnitusel oli ettevõttel hanke ajal kaks eellepingut tagataskus. «Aga me otsime veel paremaid busse, kui hankes nõutud,» väitis ta. Samas kinnitas Pärn, et sellised eellepingud on formaalsus. «Keegi ei hakka ju ostma bussi enne, kui hange võidetud,» ütles ta.