8. detsember 2005 kell 22:00

Belgia tippmuusikutelt inglise jõulumuusikat

?Nowell, Nowell: Inglise jõulud? on kava keskaegsetest inglise jõululauludest, hällilauludest, motettidest, mis vahelduvad meeleolukate instrumentaalpaladega. Heliloojate hulgas on 15. ja 16. sajandi tuntuimad nimed William Byrd ja John Dunstable, ent ka rohkesti üllatusi siinsele publikule.

On ilmne, et jõulud olid reformatsioonieelsel Inglismaal erakordselt olulised pühad, mille suurejooneline tähistamine algas juba advendiajal ja jätkus pärast jõule kolmekuningapäevani. Keskaegsetes inglise lauludes kajastub jõululugu sedavõrd rohkel määral, et loob mulje nagu oleks jõululaps olnud inglane. Jõululaul muusikalise ?anrina on aga algselt oma olemuselt ilmalik, tähendades 12.?14. sajandil stroofilist rahvalikku või ­õukondlikku tantsuviisi refrääniga. Varasemate jõululaulude muusika on väga lihtne, vahetu ja tagasihoidlik ning põhineb sageli hümniviisidel. Veel üks oluline tahk keskaegse jõululaulu puhul on selle silmatorkav seotus frantsiskaani orduga, mis ilmneb tekstidest.

Jõuluajal avanes võimalus esitada ka piduliku iseloomuga Magnificat?i. Üks varasemaid Magnificat?e on polüfooniline versioon John Dunstable?ilt, kes oli kahtlemata tuntumaid inglise heliloojaid enne Byrdi. Kui Dunstable 24. detsembril 1453 suri, kirjutas kroonik: ?Kristuse sünni eelõhtul tõusis see täht taevasse.?

Keskaegse inglise jõulumuusika kava esitavad flaami ansamblid Collegium Vocale Gent ja Flandria Plokkflöödikvartett ? oma valdkonnas maailma tipud.

Collegium Vocale Gent on üks Euroopa kuulsamaid vokaalansambleid, tänapäevase barokiinterpretatsiooni rajajaid. Oma tegevuse rohkem kui kolmekümne aasta jooksul on see koor saanud legendiks, kellest paljud teiste maade vanamuusikud mõõtu võtavad. Ka Eesti autoriteetseim vanamuusika spetsialist professor Toomas Siitan ütleb, et Collegium Vocale Gent on maailma tippkooride hulgas konkurentsitult tema lemmik ja oluline eeskuju: ?See on erakordse kõlakultuuriga koor. Olen nautinud nende eriliselt pehmet ja sametist kõla.?

Ansambel esineb pidevalt koos parimate dirigentide ja orkestritega ning on teinud suure hulga helisalvestisi, mida asjatundjad hindavad kõrgelt ja lihtsad kuulajad naudivad südamest. Mitmel korral on see koor kinkinud ka Eesti kuulajale unustamatuid hetki, nii oma asutaja ja juhi Philippe Herreweghe taktikepi all kui ka aasta tagasi Peter Phillipsi juhatusel Haapsalu Vanamuusikafestivali külalisena.

Ka Flandria Plokkflöödikvartett on juba 18 aastat väsimatult teel mööda maailma kontserdipaiku, sageli koos terve kimbu flöötidega oma ulatuslikust kollektsioonist, kus üle 150 pilli. Kriitikud ei tüdi kiitmast kvarteti kristallselget ansamblimängu, väljendusrikkust, näiliselt pingutamata virtuoossust. The American Recorder Magazine võtab kokku: ?Flandria Plokkflöödikvartett võidab konkursse, annab kontserte ja plaadistab võrdsel tasemel parimate keelpillikvartettidega.?

Dirigent on Peter Dijkstra, kes poisipõlves olnud solistiks Gustav Leonhardti ja Sigiswald Kuijkeni dirigeeritud Bachi kõigi kantaatide esitustel. Ta on Haagi kuningliku konservatooriumi vokaalansambli ja meesansambli The Gents dirigent ning juhatab regulaarselt eliitkoore. 2003. aastal võitis Dijkstra Stockholmis Eric Ericsoni konkursi.

Autor: Kersti Inno

Hetkel kuum