- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 2250,84%40 487,39
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,17
- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 2250,84%40 487,39
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,17
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kalatöötlejad taastuvad euroliiduga liitumise mõjudest
Majandusministeeriumi majandusanalüüsi talituse peaspetsialisti Andrus Treibergi sõnul mõjutas Euroopa Liiduga liitumine Eesti tööstuses kõige tugevamalt kalatööstust, kuna kehtivuse kaotas vabakaubandusleping Ukrainaga.
?See tõi kaasa Eesti kalatoodete kallinemise Ukraina tarbijate jaoks ning ühtlasi kadus hinnaeelis, võrreldes teiste konkurentidega,? selgitab Treiberg. ?2005. aasta esimesel poolaastal eksporditi Ukrainasse kalatooteid ligi viis korda vähem kui 2004. aasta esimese poolaastal.? Treiberg lisab, et ekspordi ümbersuundumine teistele sihtturgudele ei ole siiski seni suutnud kompenseerida müügi langust senisel peamisel eksportturul.
Viru Kalatööstuse tegevjuht Toomas Aul ütleb, et sel aastal on kalatööstus uuesti hingama hakanud. ?Ukraina turg on taastunud,? kinnitab ta. ?Eelmise aastaga võrreldes suudame juba kasumit teenida.?
Kui Ukraina turg kadus, oli tööstusel Auli sõnul ikka üsna keeruline toime tulla. ?Liitumise hirmus osteti Ukrainasse kõvad laovarud ning pärast seda tekkiski auk,? märgib Aul
Hiiu Kalatööstuse juhataja Agu Laanemets on kinnitanud, et loodab käesoleva aasta kevadel pankrotipesast ostetud ettevõtte aasta lõpuks kahjumist välja tuua. ?Euroliidu regulatsioonid on meie tööstusharule ebasoodsad,? märgib Laanemets. ?Näiteks dioksiinide sisaldusele kehtestatud normid on karmistunud, mis võib oluliselt piirata Eesti vetest püütava kala tarvitamist toiduks.?
Laanemetsa hinnangul andis euroliiduga liitumine konkurentsieelise Läti ja Leedu kalatootjatele, kes ei rutanud kõikide nõuete kiire täitmisega ning said varuaega investeeringute tegemiseks. ?Mida hiljem investeeringud teed, seda vähem on tarvis intresse maksta ja seda rohkem on võimalik infot hankida, et raha mitte tuulde loopida,? selgitab Laanemets.
Eesti Konjunktuuriinstituudi vanemteadur Leev Kuumi sõnul ei ole neil uuringut, mille põhjal võiks hinnata ELi mõju tööstustele. ?Makroökonomistina võin ütelda, et liitumisest oli majandusele tervikuna ja tööstusele eraldi kasu,? kinnitab Kuum. ?Samas on selge, et see ei kehti kõigi ettevõtete suhtes.?
Objektiivse põhjusena toob Kuum välja tollid, subjektiivsena teravnenud konkurentsi.
?Arvan, et Euroopa Liidu negatiivset mõju ei maksaks üle tähtsustada ? meie väikeste ettevõtete saatus on juba kord selline, et tuleb muutuvate oludega kohaneda,? leiab Leev Kuum.
ASi Sangar juhatuse liikme Maia Palsi sõnul mõjutas ettevõtet kõige enam avanenud Euroopa Liidu tööjõuturg, seda nii positiivses kui ka negatiivses mõttes.
?Tööjõu vaba liikumise mõjul on meie Valga vabrikus tööl 46 õmblejat Lätist, mis on olnud eelduseks uue püksitootmise liini avamisele Valgas,? ütleb Pals. ?Negatiivne mõju on olnud Tartu vabrikule, kuhu on pidevalt õmblejaid juurde vaja.?
?Konkurentsi tihenemine ja piirangud Aasiast rõivaste sisseostmisel ei ole meid oluliselt mõjutanud, kuna oleme Eesti turul tuntud kui kvaliteetsete särkide müüja,? leiab Pals. ?Toodame oma tooted Eestis ja allhankena teistes Balti riikides.?
Enimloetud
3
6
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Kvaliteetsed teksad tunneb ära niidi järgi
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele