Kalatöötlejad taastuvad euroliiduga liitumise mõjudest
Majandusministeeriumi majandusanalüüsi talituse peaspetsialisti Andrus Treibergi sõnul mõjutas Euroopa Liiduga liitumine Eesti tööstuses kõige tugevamalt kalatööstust, kuna kehtivuse kaotas vabakaubandusleping Ukrainaga.
?See tõi kaasa Eesti kalatoodete kallinemise Ukraina tarbijate jaoks ning ühtlasi kadus hinnaeelis, võrreldes teiste konkurentidega,? selgitab Treiberg. ?2005. aasta esimesel poolaastal eksporditi Ukrainasse kalatooteid ligi viis korda vähem kui 2004. aasta esimese poolaastal.? Treiberg lisab, et ekspordi ümbersuundumine teistele sihtturgudele ei ole siiski seni suutnud kompenseerida müügi langust senisel peamisel eksportturul.
Viru Kalatööstuse tegevjuht Toomas Aul ütleb, et sel aastal on kalatööstus uuesti hingama hakanud. ?Ukraina turg on taastunud,? kinnitab ta. ?Eelmise aastaga võrreldes suudame juba kasumit teenida.?
Kui Ukraina turg kadus, oli tööstusel Auli sõnul ikka üsna keeruline toime tulla. ?Liitumise hirmus osteti Ukrainasse kõvad laovarud ning pärast seda tekkiski auk,? märgib Aul
Hiiu Kalatööstuse juhataja Agu Laanemets on kinnitanud, et loodab käesoleva aasta kevadel pankrotipesast ostetud ettevõtte aasta lõpuks kahjumist välja tuua. ?Euroliidu regulatsioonid on meie tööstusharule ebasoodsad,? märgib Laanemets. ?Näiteks dioksiinide sisaldusele kehtestatud normid on karmistunud, mis võib oluliselt piirata Eesti vetest püütava kala tarvitamist toiduks.?
Laanemetsa hinnangul andis euroliiduga liitumine konkurentsieelise Läti ja Leedu kalatootjatele, kes ei rutanud kõikide nõuete kiire täitmisega ning said varuaega investeeringute tegemiseks. ?Mida hiljem investeeringud teed, seda vähem on tarvis intresse maksta ja seda rohkem on võimalik infot hankida, et raha mitte tuulde loopida,? selgitab Laanemets.
Eesti Konjunktuuriinstituudi vanemteadur Leev Kuumi sõnul ei ole neil uuringut, mille põhjal võiks hinnata ELi mõju tööstustele. ?Makroökonomistina võin ütelda, et liitumisest oli majandusele tervikuna ja tööstusele eraldi kasu,? kinnitab Kuum. ?Samas on selge, et see ei kehti kõigi ettevõtete suhtes.?
Objektiivse põhjusena toob Kuum välja tollid, subjektiivsena teravnenud konkurentsi.
?Arvan, et Euroopa Liidu negatiivset mõju ei maksaks üle tähtsustada ? meie väikeste ettevõtete saatus on juba kord selline, et tuleb muutuvate oludega kohaneda,? leiab Leev Kuum.
ASi Sangar juhatuse liikme Maia Palsi sõnul mõjutas ettevõtet kõige enam avanenud Euroopa Liidu tööjõuturg, seda nii positiivses kui ka negatiivses mõttes.
?Tööjõu vaba liikumise mõjul on meie Valga vabrikus tööl 46 õmblejat Lätist, mis on olnud eelduseks uue püksitootmise liini avamisele Valgas,? ütleb Pals. ?Negatiivne mõju on olnud Tartu vabrikule, kuhu on pidevalt õmblejaid juurde vaja.?
?Konkurentsi tihenemine ja piirangud Aasiast rõivaste sisseostmisel ei ole meid oluliselt mõjutanud, kuna oleme Eesti turul tuntud kui kvaliteetsete särkide müüja,? leiab Pals. ?Toodame oma tooted Eestis ja allhankena teistes Balti riikides.?