Tõnis Arnover • 21. detsember 2005 kell 22:00

Saksa rikkaimad esindavad tuntud kaubamärke

Ameerika Forbesi ajakirja andmeil on kõige rikkamad sakslased vennad Karl ja Theo Albrecht. 1920. aastal sündinud Karl on nooremast vennast ligi 40 miljardi krooni võrra rikkam ja tema koguvara hinnatakse 243,5 miljardile kroonile. Vendade rikkuse allikaks on Saksa tuntuim kaubanduskett Aldi, mille käes on 40% Saksa tarbekaubaturust.

Aldi (Albrecht + Discount) on täielikult vendade looming. Nende isa oli vaene kaevur ja ema vürtspoodnik. Kui 1948. aasta Saksa rahareform oli andnud otsustava löögi sõjajärgsele mustale turule, asutasid vennad oma esimese soodsate hindadega toidupoe. Kümne aastaga oli poodide arv kasvanud kolmesajale ja käive 100 miljonile margale. Vennad tegutsesid koos: Karl hoolitses poevõrgu väljaarendamise eest riigi lõunaosas ja Theo põhjaosas.

Nüüdseks on Aldi kasvanud suureks rahvusvaheliseks kontserniks ja selle kaupade valik on kogu aeg kasvanud. Näiteks müüakse Saksamaal ca 60% arvutitest Aldis.

Järgmine Saksa miljardäride pere on seotud tuntud autofirmaga BMW. Pärast firma looja ja väljaarendaja Herbert Quandti surma 1982. aastal läks tema pärand tütre, poja ja kolmanda naise kätte, kes kõik on rikkurite esikümnes.

43aastasele Susanne Klatte­nile kuulub 12,5% BMW aktsiatest ning farmaatsiafirma Altana aktsiate kontrollpakk. Kokku hinnatakse tema vara 118,4 miljardile kroonile. Maailma rikkaimate naiste seas on ta sellega kaheksandal kohal. Tema vennal Stefan Quandtil on vara ?ainult? 88,2 miljardit ja Herbert Quandti lesel Johannal 71,1 miljardit krooni.

Pärast majandushariduse omandamist töötas Susanne isa eluajal valenime all BMW firmas kogemuste omandamiseks mitmel ametikohal. Üldsus ei tea tema eraelust suurt midagi, ta on andnud ainult mõne intervjuu ega näita end eriti avalikes kohtades. 1993. aastal asus ta tööle Altana nõukokku ja aitas muuta selle ülemaailmselt edukaks ravimikontserniks. 1997. aastast kuulub ta BMW nõukokku.

Kolmandal kohal on Michael Otto, kes võttis isalt üle eduka postimüügifirma ja on oskuslike investeeringutega kasvatanud oma vara 109,2 miljardile kroonile. Tema isa Werner Otto alustas posti teel müüki 1950. aastal, kui tema 14-leheküljelises kataloogis pakuti 28 sorti kingi, mis valmistati tema rajatud kingatehases. Kui Michael võttis 1981. aastal postimüügi üle, oli selle käive 41,1,2 miljonit krooni. Eelmisel aastal oli firma käive kasvanud 230,3 miljardile kroonile.

Michael Otto on jõuliselt laiendanud oma äri USAsse, kus ta muu hulgas ostis ära mööblifirma Crate and Barrel.

Michael Otto on veendunud meeskonnatöö pooldaja. Ta mängib oma alluvatega võrkpalli ja töötab kõik strateegilised otsused välja koos nendega.

Oetkeri pere 101,3 miljardi krooni suuruseks kasvanud vara sai alguse pagaritööstusest. Ärile pani aluse farmatseudi haridusega August Oetker, kes 1891 hakkas müüma küpsetuspulbrit ja kirjutama kokaraamatuid.

Kui tema poeg I maailmasõjas langes, jätkas äri Augusti lesk koos uue abikaasaga. 1944?1981 juhtis firmat Rudolf August Oetker, kes laiendas selle väga suureks grupiks ning investeeris väga erinevatesse valdkondadesse, nagu ehitus, alkoholitööstus, finantsteenused. Viimased 25 aastat juhib gruppi tema vanim poeg August Oetker.

Aktiivsest firmajuhtimisest taandunud 84aastase Reinhard Mohni vara hinnatakse 6,5 miljardile kroonile. Tema elutööks on suguvõsa meediakontserni laiendamine. Tema vanavanaisa Carl Bertelsmann asutas tükikoja ja kirjastuse juba 1835. aastal. Firma tegutses kuni Teise maailmasõjani, mil see suleti. 1945. aastal taastas Reinhard Mohn selle ja asus seda jõudsalt laiendama. Praegu on see maailma üks suuremaid meediagruppe, kus töötab üle 76 000 inimese neljal mandril ja mille käive küünib 263,2 miljardi kroonini. Muu hulgas kuuluvad sellele USA suurkirjastus Random House, pool plaadifirmast SonyBMG ning Euroopa suurim raadio- ja telegrupp RTL. Grupi aktiivse juhtimise on võtnud üle Reinhard Mohni abikaasa Liz Mohn.

Saksa miljardäride hulka kuuluvad veel Axel Springeri meediakontserni loonud Axel Springeri viies naine ja lesk Friede Springer. Würth grupi omanik Reinhold Würth, kes on arendanud oma isa väikese hulgimüügifirma 81 riigis tegutsevaks laiahaardeliseks kontserniks. Hans Riegel, kes on muutnud oma isa 1920. aastal asutatud kommifirma Haribo üleilmseks kontserniks. Jaekaupmees Otto Beisheim, kellele kuuluvad muu hulgas Kaufhofi kaubamajad, Extra ja Reali supermarketid ning elektroonikapoed Mediamarkt. Ning Thurni ja Taxise suguvõsa pärija prints Albert II, kes on Euroopa üks suuremaid maaomanikke ? talle kuulub Saksamaal 30 000 hektarit metsa.

Hetkel kuum