Majanduskasv, tööpäevad ja pühad on tasakaalus

Jõululaupäevast sai uus riigipüha eelmise aasta lõpul - siis, kui see langes laupäevale, ja sel aastal on see pühapäeval. Töötajaskonnas on kuulda nurinat, et mis neist riigipühadest kasu

Äripäev ei toeta siiski nädalavahetusele langevate riigipühade kompenseerimist vabade esmaspäevade või isegi teisipäevadega. Põhjendame.

Asi ei ole ainult tootmises, mis kokku umbes nädalaks ajaks seiskuks - paljudes sektorites õnnestuks toota ka kiiremas tempos ehk puhkepäevadeks n-ö lattu ette. See tähendab, et tootmine ei tarvitse alati olla probleem, vaid pigem toodetu mahamüümine. Üldine tarbimine ju ei väheneks, võib-olla isegi suureneks.

Ent teenindussektor, mis arenenud riikides annab oma seitsekümmend protsenti sisemajanduse koguproduktist, peab üldjuhul töötama kõik päevad. Kauplusi ei saa ju kuni nelja päeva pikkuseks perioodiks sulgeda; transport, ehkki võib-olla hõrendatud graafiku järgi, peab samuti töötama; kui ajalehed ei ilmu, tekib infovaegus. Kindlasti saab tuua veel kümneid näiteid. Alati jääb võimalus töötajad vabaks antud päeval tööle tagasi kutsuda, makstes neile näiteks topelt või võimaldades lisapuhkepäeva muul ajal. Lisapalk seab suurema koormuse vastavate sektorite tööandjatele, kes sisuliselt on sunnitud seadusemuudatuse kinni maksma. Leiame, et see ei ole (veel) otstarbekas.

"SKP meetodil" hinnates saame, et kuus lisapuhkepäeva aeglustaksid Eesti majanduskasvu umbes 2,5% aastas, kui võtta aluseks 250 tööpäeva aastas ja eeldada, et uue väärtuse loomine toimub muutumatus tempos.

Üsna raskesse seisu satuks ehitusettevõtjad, sest, mis seal salata, täht-aegade lähenedes käib töö objektidel juba nüüd puhkepäeviti ja riigipühadel. See võib johtuda ka nõrgast planeerimisest, kuid selge on see, et n-ö lattu ehitada (nagu ka elektri- ja soojusenergiat toota) ei õnnestu.

Valdkond, mis veel argipäevadest ja pühadest ei hooli, on põllumajandus: lehm tahab lüpsta, ninaesist ja allapanu saada iga päev. Põllumajandussektoris hõivatud töötajad peavad kindlasti puhkepäevadel tööle tulema, kuid kas põllumajandus-tootjad suudavad neile topelt maksta?

Lisapuhkepäevade kasuks räägib näiteks Ameerika Ühendriikide kogemus, kus riigipühad nädalavahetusel kompenseeritakse vaba esmaspäevaga. Tuleb aga silmas pidada, et seal on ka tunduvalt lühem korraline puhkus, mis algab 15 päevast. Eestis on 28 kalendripäeva täistööaja eest siiski seadusega kindlustatud. Paljud ettevõtted on juurutanud viiepäevase talvepuhkuse.

Veel räägib lisapuhkepäevade kasuks Eesti väike riigipühade arv - aastas 12 -, paljudes riikides on neid tunduvalt rohkem. Venemaal on 1. kuni

10. jaanuar ametlikult vaba, Jaapanis on mai esimene nädal vaba. Siiski on ka Eestis jõulude ja uue aasta vaheline aeg mitteametlikult vaiksem, mil tööandja ja töövõtja vastastikusel mõistmisel mõni tööpäev vahelegi võib jääda.

Eesti ei jää kõrvale suurilmastumisest, mille üks tunnusjoon on see, et elu keeb nädalapäevast või pühadest hoolimata. Töölolijad ja puhkajad saavad sõbralikult oma ülesanded jagatud ning riigipühi lisapuhkepäevadega esile tõsta pole vaja.

Autor: ÄP