Saksamaal ees head ajad

Maailmamajandus kasvas 2004. aastal 5,1%, mis oli kiireim kasv 28 aasta jooksul. Mulluseks maailmamajanduse kasvuks hinnatakse u 4,3%, samasugust kasvu ennustatakse ka tänavuseks. See märgib stabiilse globaalse kasvu perioodi, mida pole nähtud 1970. aastatest saadik.

Kuid see buum pole ühtlane. USAs vähenes asjatundjate arv, kes andsid praegusele olukorrale soodsa hinnangu. Enamik usub, et järgneva kuue kuu jooksul majanduslik olukord halveneb. Aasias, Ida-Euroopas ja Ladina-Ameerikas valitseb kõigutamatu optimism.

Suur üllataja on Euroopa, mis näib muule maailmale järele jõudvat. Kuigi ELi vanades riikides oli majanduskasv mullu vaid närused 1,5%, ootab Ifo selle näitaja kerkimist 2,1%-ni. Loomulikult on ELi maade vahel suured erinevused. Itaalia on 1,1%ga mahajääja, Iirimaal ulatub SKP kasv aga 4,8%-ni. Euroopa suured esinevad väikeriikidega võrreldes endiselt kehvasti. Kuid isegi Saksamaa jaoks on kätte jõudnud paremad ajad. Ettevõtete hinnangud olukorrale ja tulevikuootused on paranemas. Pärast viit aastat paigalseisu on majandus lõpuks liikvele läinud.

Saksamaa võidab ülemaailmsest majandusbuumist. Eksport tõusis mullu 6,2%, tänavuseks oodatakse 7,4%-list tõusu. Ekspordist siiski ei piisa olulise majanduskasvu saavutamiseks, kui sisenõudlus sellega kaasa ei tule. Hea uudis on, et investeeringud on samuti kasvamas. Investeeringute kogukasvuks ennustatakse 2,9%, mis on mineviku taset arvestades küll nõrk, kuid lubab Saksamaa musta meeleolu veidi ravida. Investeeringute kasv aitab kaasa SKP kasvule, mis Ifo prognoosi kohaselt on tänavu 1,7%. Teiste maadega võrreldes tundub see number pisike, kuid Saksamaa on olnud ELi aeglasem kasvaja alates 1995. Seega on isegi Saksamaal praegu majandusbuum.

Positiivse mulje on jätnud Angela Merkeli uus valitsus, mis tegi suurepärase alguse ELi tippkohtumisel: Merkel aitas saavutada kompromissi Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel kõnelustel liidu 2007-2013. aasta eelarve üle, lisades Saksamaa aastapanusele 2 mld eurot (üle 30 mld krooni).

Valitsus lubas võtta tõsiselt ette Saksamaa enda riigikulutuste efektiivsemaks muutmise - see on investorite usalduse võitmise eeltingimus. Tõeliseks tuleprooviks saab Saksamaa valitsusele aga tööturg. Saksamaa vajab midagi Ameerika teenitud tulult saadava maksukrediidi süsteemi sarnast. Riik peab maksma vähem raha mittemidagitegemise ja rohkem töötamise eest. See laiendaks palgasaajate ridu, looks töökohti ja säilitaks vaeste elatustaseme. Oma ametisseastumisel ütles Merkel, et valitsus loob sellise süsteemi 2006.

Kui Saksamaa viib tõesti ellu heaoluriigi reformi, suurendades inimeste stiimulit töötada, võib see tuua suurema tööhõive ja majanduskasvu. See oleks kasulik maailmamajandusele tervikuna.