• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Parim äriplaan - lüpsta riiki

    Eestis tegutseb mitu ettevõtet, mille äriplaan on välja rääkida riigilt võimalikult suured dotatsioonid, mis tagaksid ettevõttele mugava toimetulemise ning võimaldaksid toetatava tegevuse kõrvalt nagu muuseas ajada teistsugust äri, mis seejuures esimesega võrreldes on kordades suurem.
    Tänane Äripäev kirjutab ühest sellisest ettevõttest ? Edelaraudteest. Varem oleme mitmeid kordi kirjutanud teisest samasugusest ettevõttest ? Saaremaa Laevakompaniist (SLK). Mõlemad on aastatega riigilt saanud dotatsioone miljardi krooni ringis. Kummagi firma dotatsioonide kasutamise sihipärasusest pole riigil adekvaatset pilti.
    Edelaraudtee ja SLK on ses mõttes nagu kaks tilka vett ? mõlemast ettevõttest on sisuliselt saanud rahapump, mis paneb igal aastal kümneid miljoneid kroone jooksma riigikassast nende ettevõtete omanikeni. Raha teeb sel teel hulga käänakuid, läbib mitmeid tütarfirmasid ja hajub kusagil nende ja omakorda viimaste omanikfirmade vahel. Sama teed tagasi liiguvad peamiselt kulud ja veidi piletitulu.
    Rahapump ise kas ägiseb võlgade all või tuleb hädavaevu toime. Samal ajal rõõmustame, kui hästi läheb meie ettevõtetel ? SLK avab laevaliini Sillamäelt Kotkasse; Anti Selge, Tiit Pruuli ja Marcel Vichmann (Edelaraudtee omanikud) on aga käima lükanud Go Groupi nimelise impeeriumi, mille käibeks oodatakse 600 miljonit. Tasub mainida, et see grupp ühendab turismifirmade ja raudteefirma kõrval ka enamikku Eestis veel hiljaaegu iseseisvalt tegutsenud bussiettevõtteid, mis nagu Edelaraudteegi saavad riiklikku dotatsiooni.
    Keerulised omandiseosed on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tegelastele aga nagu pipar jälituskoera ninale ? (raha liikumise) jälgi ajada on raske või õieti lootusetu, nagu ongi näidanud mitmed tühja jooksnud auditid. Ja ministeerium ongi jännis ? mine võta kinni, kas on siis küsitavad dotatsioonisummad on õigustatud või mitte, maksab teenuseosutaja teenus ehk reisijate vedu laeva-rongiga just nii palju, kui too ise väidab.
    See aga ongi segaduse eesmärk ? et firmad saaksid segamatult riiki lüpsta. Äriringkondades heidetakse selle üle lausa nalja, Urmas Sõõrumaa olla öelnud, et sama raha eest, mis Edelaraudtee riigilt saab, veaks temagi rongireisijad oma turvafirma autodega ära.
    Ja firmadel jääb õigust veel ülegi ? kui riik ei anna küsitud summat, on ettevõttel varuks mõjuv ähvardus: reisijatevedu katkeb. Niimoodi ähvardas SLK, kui Meelis Atonen üritas doteerimist mõistusega tajutavamatesse piiridesse suruda. Novembris läbirääkimistel riigiga tänavuste dotatsioonide üle ähvardas Edelaraudtee sulgeda Lõuna-Eesti raudteeliinid ja vallandada poolsada rongijuhti.
    Atonen jäi monopolile alla ja pidi ministriportfelli loovutama. Savisaar läks kokkuleppele, Edelaraudtee sai ikkagi 15 miljonit rohkem, kui riik algselt kavatses maksta.
    Monopolistide rünnetele vastupidavamat dotatsioonipoliitikat meil ei ole. Riik on hästi haavatav ja manipuleeritav, kui suure hulga inimeste mingi igapäevavajadus ? siin liikumisvabadus ? sõltub sisuliselt monopoolsest ettevõttest. Eriti palju võimalusi olukorda muuta riigil ei ole. Iga katse seda teha on seetõttu eriti tervitatav ? riik üritab Edelaraudtee kõrvale saada konkurenti.
    Loodetavasti läheb sel ettevõtmisel paremini kui sama SLKga üritades. Soovita või riigil üles osta need inimesed, kes SLK ja Edelaraudtee kontrolle pidavad skeemid joonistasid.
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Coopi äripanganduse juht: kiire kohanemisvõime aitab Eesti ettevõtjatel “täiusliku tormi” üle elada
Tänavu esimeses kvartalis Eesti ja Euroopa majandust tabanud niinnimetatud täiuslik torm tõi kaasa korraliku ehmatuse. Samas näitavad kõik praegused märgid, et Eesti ettevõtjad on kiired kohanejad ning ka seekordse kriisi mõju jääb kardetust tagasihoidlikumaks, kirjutab Coop Panga äripanganduse juht Arko Kurtmann.
Tänavu esimeses kvartalis Eesti ja Euroopa majandust tabanud niinnimetatud täiuslik torm tõi kaasa korraliku ehmatuse. Samas näitavad kõik praegused märgid, et Eesti ettevõtjad on kiired kohanejad ning ka seekordse kriisi mõju jääb kardetust tagasihoidlikumaks, kirjutab Coop Panga äripanganduse juht Arko Kurtmann.
Twitteri aktsionäride koosolek võib lõppeda pauguga
Kolmapäevasel Twitteri aktsionäride koosolekul võib oodata "ilutulestikku" Tesla tegevjuhi Elon Muski ja Twitteri juhatuse vahel.
Kolmapäevasel Twitteri aktsionäride koosolekul võib oodata "ilutulestikku" Tesla tegevjuhi Elon Muski ja Twitteri juhatuse vahel.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Raadiohommikus: investeerimisgurud Saario ja Elder jagavad nõu
Neljapäevases hommikuprogrammis annavad investoritele nõu ja soovitusi kaks legendaarset investorit – Seppo Saario ja Alexander Elder. Kuuleme, milliseid muudatusi on nemad oma portfellis teinud ja mida prognoosivad globaalsetele turgudele aasta teiseks pooleks.
Neljapäevases hommikuprogrammis annavad investoritele nõu ja soovitusi kaks legendaarset investorit – Seppo Saario ja Alexander Elder. Kuuleme, milliseid muudatusi on nemad oma portfellis teinud ja mida prognoosivad globaalsetele turgudele aasta teiseks pooleks.
Raadiohommikus: Vene miljardäri Eesti äridest, vanametalli hinnalangusest ja Repsi kohtusaagast
Kui Ukraina sõda kergitas esimese kuu ajaga vanametalli hinna ulmerekordini, on nüüdseks hind allapoole ronimas. Mis toimub metalliturul ja kuidas see mõjutab sektori ettevõtteid, räägib Äripäeva hommikuprogrammis vanametalli ümber töödelda aitava ettevõtte Cronimet Nordic juht Eva Pedjak.
Kui Ukraina sõda kergitas esimese kuu ajaga vanametalli hinna ulmerekordini, on nüüdseks hind allapoole ronimas. Mis toimub metalliturul ja kuidas see mõjutab sektori ettevõtteid, räägib Äripäeva hommikuprogrammis vanametalli ümber töödelda aitava ettevõtte Cronimet Nordic juht Eva Pedjak.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.