Mulle meeldib see maja - Tallinna Olümpiapurjespordikeskus

Pirita olümpiapurjespordikeskus oli 1970-1980ndate Eesti üks olulisemaid ehitusobjekte, mille rajamiseks korraldati arhitektuurikonkurss. I preemia pälvinud autorkond koosseisus Avo-Himm ja Kristin-Mari Loover, Tiit Kaljundi, Harry Šein, Leonhard Lapin jt asus seda ka projekteerima, kui paari aasta pärast, 1975. aastal, tõrjusid tollased arhitektuuriliidrid noored kõrvale ja tööd jätkasid kogenud Eesti Projekti arhitektid Henno Sepmann, Peep Jänes ja Ants Raid. Algsest kollektiivist sai vaid Avo-Himm Loover kavandada jahtklubi, kiriku ja tseremooniaväljaku. Jahtklubi on selles kompleksis kõige mõjuvama arhitektuuriga. Mitmest ümberehitusest hoolimata on tunda terviklikku aurat. Hästi paika pandud süsteem töötab suures plaanis sama hästi kui selle maja parematel päevadel.

"Mulle meenuvad selle paigaga keskkooli lõpus koos kaaslastega peetud peod, meeldivad impressioonid," sõnab Andres Siim. "Need majad, need baarid, fuajeed ja teised ruumid on minu jaoks täis inimsuhteid, mälestusi. Tookord jäi silma väga stiilne, ühes võtmes lahendatud sisekujundus - värvid, materjalid jms oli kooskõlas arhitektuuriga -, mille autoriteks olid Aulo Padar, Leo Leesaar, Juta Lember ja Väino Tamm. Praegu meeldib see kompleks mulle rohkem subjektiivselt kui objektiivselt," nendib Andres Siim.

Siim hindab detailitäpsust ja seda, kuidas vähemaga on rohkem edasi antud. Niisugust minimeerimist, ideede substantsi ei naudi ta mitte ainult arhitektuuris, vaid ka muusikas, kujutavas kunstis, filmis. Üks mõte, geniaalne joon või materjalikasutus muudab asja nauditavaks ja teeb nautleja kadedaks.

Kui Andres Siim töötab uue majaprojektiga, püüab ta hoonet mitte koormata liigsete detailidega. Ükski hea detail ei päästa projekti, kui tervikut ei ole.

Asi peab olema hea, mitte ilus. Sageli on need antipoodsed terminid. Kuigi kõigepealt peaks terminites kokku leppima, siis on hinnangud kõigile arusaadavad.

Autor: Tiina Kolk