• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 15.09.06, 16:10
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Siim Kallas kritiseeris sundparteistamist

Sundparteistamine Eesti moodi „ei kuulu heade tavade hulka, mis eksisteerivad kõrvuti seadustega”, ütles Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas.
Taoline käitumine pole ei „väga kena ega väga tark,” ütles Kallas täna pärast Eesti valitsusväliste organisatsioonidega toimunud ümarlauda korraldatud pressibriifingul.
Mööda ei saanud Kallas ka Eesti presidendivalimistest, kritiseerides kehtivat valmissüsteemi kui „mittetöökõlbulikku”.
„Uskumatu, et presidendivalimiste süsteem nii ummikusse võib minna,” ütles Kallas, tõmmates Euroopast paralleele Itaalia parlamendi suutmatusega riigile presidenti valida. Seal vähemalt valib presidendi parlament, ütles Kallas. Ka Eesti võiks Kallase arvates edaspidigi presidendi parlamendis valida, kuid seda lihtsama protseduuriga – näiteks lihthäälteenamusega.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Ümarlaual oli aga täna arutusel Siim Kallase 2005. aastal Euroopa Komisjonis käivitatud initsiatiiv kõik ELi eelarvest toetuste saajad avalikuks teha. ELi eelarve on ca 120 miljardit eurot ning toetuste osa selles 80%, ütles Kallas. Avalikustamisele kuuluksid nii struktuurifondidest saadud rahad, põllumajandustoetused kui muud abi liigid.
„Euroopast vaadatuna on Eesti päris hea,” hindas Kallas Eesti tänast seisu ELi toetuste avalikustamisel. Eesti ja Taani olid esimesi riike, kes oma põllumajandustoetuste saajad avalikuks tegid. Praegu on taolisi riike juba vähemalt 12.
Oktoobris arutavad ELi valitsusjuhid, kas muuta toetuste saajate avalikustamine liikmesriikidele tulevast aastast kohustuslikuks. Ideel on pooldajaid, kuid ka hulk vastaseid - liikmesriikidest näiteks Saksamaa, Soome, Austria ja Kreeka.
Lisaks toetusesaajate avalikustamisele hõlmab Euroopa Komisjoni avalikustamise algatus ehk ELi läbipaistvuse initsiatiiv ametnike majandushuvide deklaratsioonide avalikustamist ning ELi seadusloomet mõjutavate huvigruppide registreerimist.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 13 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele