• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Elektroonika tuleb võtme asemele

    Mehaanilised lukud hakkavad kohta loovutama mehaanika ja elektroonika sümbioosis sündinud mehhatroonilistele lukusüsteemidele.
    Viimase põhimõtteline uuendus võrreldes klassikalise lukuga seisneb selles, et võti toimib ka magnetkaardina. Võtmepeasse on paigaldatud kiipkaart, lukk on kas ise programmeeritav, sellele saab kaabliga arvuti külge ühendada või ongi lukk tsentraalse kaabeldusega peaarvuti küljes.
    Sellised süsteemid annavad ülevaate, kes töötajatest millistes ruumides käis, millal tööle saabus ja millal lahkus ning viivad minimaalseks võimaluse, et keegi leitud võtit kurjasti kasutab. Kiipvõtmele saab anda piiratud kasutusaja või võtme õigused sootuks tühistada.
    Sellistele lukusüsteemidele saab ühendada ka sõrmejäljelugeja. Sellisel juhul piisab luku avamiseks sõrm korraks vastu andurit suruda. Nõnda saab keskarvuti kaudu täpselt määratleda isikute ringi, kes läbipääsu kasutada tohivad.
    Lukke ja lukusüsteeme kokku monteeriva ASi Valnes nõukogu esimees Alvar Veersalu märgib, et turg nõuab järjest rohkem isikute identifitseerimist võimaldavaid, aga samas paindlike võimalustega luku- ja läbipääsusüsteeme.
    "Kui mehhatroonilise luku puhul kasutatakse ukse avamiseks kiipvõtit või sõrmejäljelugejat, siis jäävad n-ö pärisvõtmed vaid hädaolukordade puhuks ning kogu süsteem peab kauem vastu," hindab Veersalu. "Sellised lukud on ka turvalisemad, sest mehhaanikat on üldiselt lihtsam kopeerida kui elektroonilisi lahendusi."
    Sõrmejäljelugeja paigaldamise eeldus on elektriliselt avatava luku olemasolu. Viimase tööpõhimõte seisneb selles, et uksepiidas paikneb elektromagnetiliselt avanev lukuvastus, mis ühendatakse kas kiipvõtme või -kaardilugeja või sõrmejäljelugejaga. Kui viimane saab õige sagedusega impulsi, päästab vastus lukukeele lahti ja ust on võimalik avada.
    Sõrmejäljelugejaga varustatud lihtsa lukustuse hind jääb 10 000 ja 15 000 krooni vahemikku. Sama palju maksab ka kiipvõtmega avatav lukk.
    "Kui mõned aastad tagasi maksid sellised lukud veel oma 50 000 krooni, siis tänaseks on näpujäljetehnoloogia arenenud, lukud läbi katsetuste oma turvalisust tõestanud ning seetõttu ka hinnatase langenud," selgitab Veersalu. "Sõrmejäljelugeja pole enam ulmetehnika, mida vaid filmides näeb."
    Veersalu sõnul vajavad selliseid süsteeme eelkõige tööstusettevõtted ja riigiasutused, kus palju töötajaid ja ka palju ruume, samuti kõrgendatud turvalisust nõudvad ettevõtted - arhiivid, väärismetallide või ohtlike ainete käitlejad ning kohad, kus kasutajad tihti muutuvad.
    Uudseid lukusüsteeme saab paigaldada ka sedasi, et olemasolevad mehaanilised lukukorpused jäävad alles, sellele tuleb lisada vaid IQ-südamik ja "tark" võti.
    Abloy OY Eesti filiaali lukustusprojekteerija Monika Saarkopli märgib, et üks uudseid klassikalise luku arendusi kujutab endast tavalist mehaanilist lukku, millele on paigaldatud spetsiaalvõtmega programmeeritav südamik. Luku muudab eriliseks võti, mille peas asub mikrokiip ja patarei ning mille kasutamisel salvestub info lukusüdamikust võtmesse.
    "Toimub justkui kahekõne südamiku ja võtme vahel, kusjuures seda saab hiljem arvutist lugeda," iseloomustab Monika Saarkopli. "Arvuti külge käib seade, kuhu võti sisestada ja mis loeb võtmepeast välja, millisel kellaajal milliseid uksi avati."
    Saarkopli sõnul on sellise luku eelis kaardisüsteemi ees selles, et kuna tegemist ei ole elektromehaaniliste lukkudega, kujuneb lukustuse hind odavamaks ja selle paigaldamine lihtsamaks, sest jääb ära juhtmete vedamise vajadus.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Vastukaja: Tartu Kivisild ei ole muumia
Tartu Kivisilla taastamise mõte ei ole suunatud mitte minevikku, vaid tulevikku ning sellega tegelemine on otstarbekas, kirjutab ajaloolane Lauri Vahtre (Isamaa).
Tartu Kivisilla taastamise mõte ei ole suunatud mitte minevikku, vaid tulevikku ning sellega tegelemine on otstarbekas, kirjutab ajaloolane Lauri Vahtre (Isamaa).
Keskpanga kohtumine pani turud langema
Föderaalreservi otsuse valguses võttis USA börs peale hommikust tõusu suuna alla, vahendab Yahoo Finance.
Föderaalreservi otsuse valguses võttis USA börs peale hommikust tõusu suuna alla, vahendab Yahoo Finance.
Jaan Kalmus: 35 aastat kroonikuna kaamera taga
Kuu aja pärast peab 35 aasta tegutsemisjuubelit Eesti vanim erafirma, Tartus video- ja heliteenust pakkuv OÜ Audio-Video. Uue aasta algul vahetus firmas juhataja: ettevõtte üks asutajaid Jaan Kalmus seenior andis juhtohjad üle Jaan Kalmus juuniorile. Intervjuus Äripäevale ütles Jaan Kalmus seenior, et vastu aitasid pidada usk, lootus, loll järjekindlus ja armastus oma töö vastu, kirjutab neljapäeval, 26.01 Äripäeva tellijatele ilmuv erileht Juubel.
Kuu aja pärast peab 35 aasta tegutsemisjuubelit Eesti vanim erafirma, Tartus video- ja heliteenust pakkuv OÜ Audio-Video. Uue aasta algul vahetus firmas juhataja: ettevõtte üks asutajaid Jaan Kalmus seenior andis juhtohjad üle Jaan Kalmus juuniorile. Intervjuus Äripäevale ütles Jaan Kalmus seenior, et vastu aitasid pidada usk, lootus, loll järjekindlus ja armastus oma töö vastu, kirjutab neljapäeval, 26.01 Äripäeva tellijatele ilmuv erileht Juubel.
Juubel: 80aastased Eesti ettevõtjad, kes on jätkuvalt sadulas
Ettevõtlikud ja ärivaistuga inimesed löövad läbi alati. Et aga karmis ärimaailmas enam kui 30 aastat firmat edukalt majandada, peab jätkuma visadust ja muidugi peab tegevus olema meelepärane, kirjutab Äripäeva tellijatele ilmuv erileht Juubel.
Ettevõtlikud ja ärivaistuga inimesed löövad läbi alati. Et aga karmis ärimaailmas enam kui 30 aastat firmat edukalt majandada, peab jätkuma visadust ja muidugi peab tegevus olema meelepärane, kirjutab Äripäeva tellijatele ilmuv erileht Juubel.