• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Klaasitehase vaidluses andis maksuamet Manitskile järele

    "See on ju nii vana lugu, et pole peaaegu meeleski," ütles praegu Viinistu kunstimuuseumi kureeriv ettevõtja Jaan Manitski telefonis kohtuasja kohta.
    Harju maakohtu kohtuniku Koidula Laurisaare sõnul tahtsid Manitski ning Skankristalli teine võlausaldaja rootslane Olaf Thureson saada pankrotipesast vastavalt 5,7 ning 4 miljonit krooni. Maksuamet üritas seda takistada, sest leidis, et meeste nõuded polnud korras.
    "Neil ei olnud asjast täielikku ülevaadet," ütles Manitski, kelle sõnul oli tegemist maksuameti jaoks täiesti mõttetu kohtuasjaga. Seda seepärast, et pole kindel, kas 2002. aastal pankrotistunud klaasitehase juhtumi lõppemisel on üldse võimalik nii palju raha saada. "Olen lootuse kaotanud, et sealt üldse midagi tuleb. Ei saa arvestada, et selle summaga saaks järgmise kuu üüri maksta," heitis Manitski nalja. Pankrotiasjas, mille lõppu Manitski niipea ei näe, on mehel Skanskristalli vastu kokku üle kümne miljoni kroonine nõue.
    Maksu- ja tolliameti pressiesindaja Liis Plaki sõnul loobuti hagist seetõttu, et juhtum jõudis kohtusse alles aasta pärast hagi esitamist ning vahepeal on uurimises toimunud muutused. "Sel ajal on ilmnenud uusi asjaolusid. Nii ei pea maksu- ja tolliamet otstarbekaks pidada vaidlust eelnimetatud kahe võlausaldaja nõuete uuesti läbivaatamise üle," ütles Plakk, kes ei soovinud juhtumit pikalt kommenteerida. "Kuna tegemist on poolelioleva pankrotimenetlusega kohtus, ei soovi amet, lähtudes heast tavast, seda täpsemalt kommenteerida."
    AS Skankristall loodi 1994. aastal, mil rootslased ostsid ühe krooni eest osa RASi Tarbeklaas varast. Aasta lõpuks oli firmasse investeeritud 30 miljonit krooni.
    1995. aastal avas Skankristall oma esimese poe Tallinnas, kaks aastat hiljem saavutas firma 11 miljoni kroonise käibe. Kasumit ei tulnud.
    Firma aktsionärid olid siis Erik Hammerlund, Olof Thureson ja Jaan Manitski.
    Seitse aastat hiljem kuulutati välja firma pankrot. Aasta hiljem tervikvara kirjalikul enampakkumisel jäi peale Manitski 13 miljoni krooniga. 10 miljonit pakkunud Siff vaidlustas tulemuse.
    2003. aasta lõpus otsustas pankrotitoimkond tootmise lõpetada.
    Autor: Gert D. Hankewitz
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Repliik: et kalli elektri talumise valu meenuks ka soojal suvel
Aastaaegade vaheldumine annab ka Eesti avalikule arvamusele hooajalise iseloomu. Just praegu, kui elektri hind on laes, tuleks küsida, kas mõni korralik tänapäevane tuulepark on tõesti nii talumatu, et sellele tuleb pidevalt rahalist ja poliitilist lõivu maksta, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Aastaaegade vaheldumine annab ka Eesti avalikule arvamusele hooajalise iseloomu. Just praegu, kui elektri hind on laes, tuleks küsida, kas mõni korralik tänapäevane tuulepark on tõesti nii talumatu, et sellele tuleb pidevalt rahalist ja poliitilist lõivu maksta, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Tim Cook sõlmis hiinlastega salaja 275 miljardi dollari suuruse leppe
Apple’i tegevjuht Tim Cook sõlmis viis aastat tagasi Hiina ametivõimudega lepingu, mille maht võis ulatuda 275 miljardi dollarini, selgub täna avaldatud raportist. Leppe eesmärk oli lihtsustada Apple’i tegevust Hiinas, vahendab Reuters.
Apple’i tegevjuht Tim Cook sõlmis viis aastat tagasi Hiina ametivõimudega lepingu, mille maht võis ulatuda 275 miljardi dollarini, selgub täna avaldatud raportist. Leppe eesmärk oli lihtsustada Apple’i tegevust Hiinas, vahendab Reuters.
Euroopa aasta idufirmade seast tõusevad esile Wise ja Wolt
Euroopa idufirmad ja eeskätt tehnoloogiasektorist tõmbavad tänavu raha kokku rekordilised 107 miljardit eurot, mida on aasta varasemast ligikaudu kolm korda rohkem, vahendab CNBC.
Euroopa idufirmad ja eeskätt tehnoloogiasektorist tõmbavad tänavu raha kokku rekordilised 107 miljardit eurot, mida on aasta varasemast ligikaudu kolm korda rohkem, vahendab CNBC.
Mänguturul tasub investoritel vaadata vanade tegijate poole
Kuigi mängutootjate aktsiad on pandeemia algusest kõvasti kasvanud, ei pruugi olla veel hilja kasvust osa saada, rääkis Äripäeva börsitoimetuse ajakirjanik Aivar Õepa. Siiski on tema hinnangul idufirmade asemel mõistlikum vaadata turul juba kanda kinnitanud ettevõtete poole.
Kuigi mängutootjate aktsiad on pandeemia algusest kõvasti kasvanud, ei pruugi olla veel hilja kasvust osa saada, rääkis Äripäeva börsitoimetuse ajakirjanik Aivar Õepa. Siiski on tema hinnangul idufirmade asemel mõistlikum vaadata turul juba kanda kinnitanud ettevõtete poole.