Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Klaasitehase vaidluses andis maksuamet Manitskile järele

    "See on ju nii vana lugu, et pole peaaegu meeleski," ütles praegu Viinistu kunstimuuseumi kureeriv ettevõtja Jaan Manitski telefonis kohtuasja kohta.
    Harju maakohtu kohtuniku Koidula Laurisaare sõnul tahtsid Manitski ning Skankristalli teine võlausaldaja rootslane Olaf Thureson saada pankrotipesast vastavalt 5,7 ning 4 miljonit krooni. Maksuamet üritas seda takistada, sest leidis, et meeste nõuded polnud korras.
    "Neil ei olnud asjast täielikku ülevaadet," ütles Manitski, kelle sõnul oli tegemist maksuameti jaoks täiesti mõttetu kohtuasjaga. Seda seepärast, et pole kindel, kas 2002. aastal pankrotistunud klaasitehase juhtumi lõppemisel on üldse võimalik nii palju raha saada. "Olen lootuse kaotanud, et sealt üldse midagi tuleb. Ei saa arvestada, et selle summaga saaks järgmise kuu üüri maksta," heitis Manitski nalja. Pankrotiasjas, mille lõppu Manitski niipea ei näe, on mehel Skanskristalli vastu kokku üle kümne miljoni kroonine nõue.
    Maksu- ja tolliameti pressiesindaja Liis Plaki sõnul loobuti hagist seetõttu, et juhtum jõudis kohtusse alles aasta pärast hagi esitamist ning vahepeal on uurimises toimunud muutused. "Sel ajal on ilmnenud uusi asjaolusid. Nii ei pea maksu- ja tolliamet otstarbekaks pidada vaidlust eelnimetatud kahe võlausaldaja nõuete uuesti läbivaatamise üle," ütles Plakk, kes ei soovinud juhtumit pikalt kommenteerida. "Kuna tegemist on poolelioleva pankrotimenetlusega kohtus, ei soovi amet, lähtudes heast tavast, seda täpsemalt kommenteerida."
    AS Skankristall loodi 1994. aastal, mil rootslased ostsid ühe krooni eest osa RASi Tarbeklaas varast. Aasta lõpuks oli firmasse investeeritud 30 miljonit krooni.
    1995. aastal avas Skankristall oma esimese poe Tallinnas, kaks aastat hiljem saavutas firma 11 miljoni kroonise käibe. Kasumit ei tulnud.
    Firma aktsionärid olid siis Erik Hammerlund, Olof Thureson ja Jaan Manitski.
    Seitse aastat hiljem kuulutati välja firma pankrot. Aasta hiljem tervikvara kirjalikul enampakkumisel jäi peale Manitski 13 miljoni krooniga. 10 miljonit pakkunud Siff vaidlustas tulemuse.
    2003. aasta lõpus otsustas pankrotitoimkond tootmise lõpetada.
    Autor: Gert D. Hankewitz
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tartus baaripidamise lõpetanud firma jäi töötajatele võlgu
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.