• OMX Baltic0,29%317,97
  • OMX Riga−0,33%956,41
  • OMX Tallinn0,44%2 204,22
  • OMX Vilnius0,05%1 505,59
  • S&P 5000,51%7 743,41
  • DOW 300,93%51 828,62
  • Nasdaq 0,48%27 068,72
  • FTSE 1000,14%10 695,25
  • Nikkei 2251,3%66 364,2
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,1
  • OMX Baltic0,29%317,97
  • OMX Riga−0,33%956,41
  • OMX Tallinn0,44%2 204,22
  • OMX Vilnius0,05%1 505,59
  • S&P 5000,51%7 743,41
  • DOW 300,93%51 828,62
  • Nasdaq 0,48%27 068,72
  • FTSE 1000,14%10 695,25
  • Nikkei 2251,3%66 364,2
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,1
Täna 49 aastat tagasi lennutas N Liit Maa orbiidile esimese elusolendi – koer Laika, kelle saatus oli surra kosmoses, kirjutab ajaloolane Lauri Vahtre Postimehes.
Laika elas vaid umbes viis tundi ja suri siis stressi ja kuumuse kätte. Nii kirjeldasid Laika elul õppu tema keha külge kinnitatud sensorid. Kuid samas tõestas ta, et elusolend suudab üle elada kosmoselaeva stardi ja taluda kaaluta olekut. Selles mõttes ei olnud tema piinarikas surm asjata.
Täpselt aasta varem olid Nõukogude väed piiranud sisse Ungari pealinna, et päev hiljem alustada madjarite vabadusjanu kavakindlat ja julma verreuputamist. Nende sündmuste ühendamine ei ole meelevaldne. Kosmoseprogramm oli N Liidu välispoliitika oluline osa, palju olulisem, kui Lääne avalikkus taipas.
Koroljov mõistis hästi, mida temalt sel hetkel tahetakse. Tal tuleb orbiidile saata mingisugune objekt, mis suudaks endast märku anda. Muud mitte midagi. Ei mingit teaduslikku aparatuuri ega muud segavat, vaid kõigest võimalikult kaubanduslikku kesta pakitud raadiosaatja. Ja loomulikult kanderakett, mis raadiosaatja üles viiks.
Selline kanderakett oli venelastel juhuslikult just äsja valmis saanud ja seda hüüti «semjorkaks». 4. oktoobril 1957 viis ta orbiidile Maa esimese tehiskaaslase, antennidega hõbekuuli.
Võiks arvata, et see hõbekuul on majasuurune. Tegelikult oli tema läbimõõt 58 cm. Seega üks suuremat sorti gloobus, mida jõuab hädapärast süllegi võtta (83,6 kg).
Ameeriklased ei olnud saadud hoobist veel toibuda jõudnud, kui N Liit astus järgmise sammu: 3. novembril 1957 lennutati orbiidile esimene elusolend, koer Laika. Nõukogude ajakirjandus ei jõudnud neid saavutusi ära kiita, Nikita Hruštšov oli uhkusest lõhkemas.
Sputnikud olid Hruštšovile otsekui taeva kingitus, sest N Liidu maine oli 1956. aastal Ungaris tõsiselt kahju saanud. Uhke ajalooga ja hästi tuntud Euroopa rahvas oli üksmeelselt üritanud vabaneda kommunistlikust türanniast – kuid selle olid lämmatanud need, kes pidevalt lobisesid rahvast, rahva tahtest ja rahva võimust. Läänemaailm vaatas seda küünilist vägivallatsemist tegevusetult pealt ja peitis pilku.
Nüüd, 1957. aastal, said N Liidu avalikud või salajased pooldajad võimsa argumendi: kui N Liit on teaduses ja tehnikas maailma kõige eesrindlikum maa, siis ta lihtsalt ei saa olla halb ega tuua halba.
Sputnikud justkui õigustasid ungarlaste allaheitmist ja andsid indulgentsi samasuguseks sekkumiseks tulevikus. Venelased oskavad rakette ehitada, järelikult oskavad nad ka kõike muud, kaasa arvatud küllusliku ja õiglase ühiskonna rajamine. Krooni sellele lapsikule usule pani Juri Gagarini kosmoselend 1961. aasal.
Paraku oli kogu Nõukogude kosmoseprogramm suurel määral bluff. Bluff oli mõnes mõttes juba Sputnik 1, bluff oli osalt ka Laika. See kena, ärksa olemise ja aruka pilguga koerake oli olemas ja lendas ka kosmosse, aga ei tulnud sealt tagasi. Seda tõsiasja varjati kaua.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele