• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Silmside allkirjast tähtsam

    Ma ei tea ühtki teist riiki, kus tuleks nii palju allkirju anda kui Eestis. Isegi Mongoolias nõudis vaid üks pealinna pank valuutavahetusel allkirja, teised said ilma hakkama. Eestis ei ole peaaegu ühtegi pangatehingut, mille juures ei nõuta allkirja.
    Mulle pole selge, mida tähendab allkiri Eestis. Sain pangas uue pangakaardi. Kohe paluti mul selle tagaküljele alla kirjutada. Kuid keegi ei vaata kunagi seda tagakülge.
    Isegi sularaha sissemaksmisel on vaja anda allkiri. Küsisin, miks? Vastus oli kohe varnast võtta: et hiljem ei tekiks küsimusi ega kahtlusi. Mind see ei veena, sest kui pank on raha üle lugenud ja vastu võtnud, on mu meelest null tõenäosus, et ma lähen hiljem kaebama, et ma raha sisse ei maksnudki.
    Või näiteks riigiarhiivis. Tellin seal materjale, need tuuakse kenasti kohale ja siis palutakse minult allkirja. Mul pole midagi selle vastu, et kalli arhiivimaterjali üle arvestust peetakse ja sellel silma peal hoitakse, ent materjali tagastamise puhul minult allkirja ei nõuta. Milleks siis alguseski allkirja tahta? Kas ei ole see jälle mingi formaalsus?
    Eestis on seadusega paika pandud isegi digitaalallkiri. Ent inimestevahelised suhted on keerulisemad kui moodne tehnoloogia.
    Kui tahetakse võidelda pettuste ja korruptsiooni vastu, siis aitab inimesele silma vaatamine. Harjumus inimesele silma vaadata on tähtsam, kui Eestis täna arvatakse. Ei maksa allkirja nii kergekäeliselt ära lörtsida.
    Autor: Tiina Tamman
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tõnu Mertsina: USAs hakkavad intressimäärad tõusma, euroala passib
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Video: Kaarel Kotkas räägib ükssarviku sünnist
Värske ükssarviku asutaja Kaarel Kotkas rääkis alles laupäeval toimunud investor Toomase konverentsil oma eduloo taustast.
Värske ükssarviku asutaja Kaarel Kotkas rääkis alles laupäeval toimunud investor Toomase konverentsil oma eduloo taustast.
Sberbank ostab Stockmanni nime all toimiva Venemaa ettevõtte
Venemaa riigile kuuluv Sberbank ostab AO Stockmanni osaluse Vene ettevõttelt Reviva, kellele Soome börsifirma müüs selle 2015. aastal.
Venemaa riigile kuuluv Sberbank ostab AO Stockmanni osaluse Vene ettevõttelt Reviva, kellele Soome börsifirma müüs selle 2015. aastal.
President noppis majandusnõuniku keskpangast
President Alar Karise majandusnõunikuna alustab alates 1. veebruarist tööd Kaspar Oja.
President Alar Karise majandusnõunikuna alustab alates 1. veebruarist tööd Kaspar Oja.