Medisofti osa riigihangetes ning sellega
seotud rahavood kahanesid pistisejuhtumite avastamise järel märgatavalt.
Nii Medisoft kui ka sotsiaalkindlustusamet kinnitavad, et altkäemaksu abil enam asju ei aeta.
Medisoft pidi sel kevadel päädinud majandusaasta lõpetama erakordselt väikse kasumiga - kui eelmise aastaga võrreldes langes käive umbes 30%, vähenes kasum samal ajal ligi viiskümmend korda.
Valus teema
"Jah, selles osas on teil õigus küll, et numbrid on kahanenud ja sellepärast tuleb nüüd kõvasti rabeleda," kommenteeris Medisofti juhatuse esimees Arvi Sinisalu.
"Mina küll vannun seda, et ei ole andnud kellelegi (pistist - toim). Kas teie meelest on see täiesti normaalne asi, et niimoodi antakse?" küsis Sinisalu, kes hakkas juhatuse esimeheks pärast pistiseandmises süüdistatava Mari Hermlini taandumist. Sinisalu on juhatuses olnud 1996. aastast.
Sotsiaalkindlustus- ja meditsiinitarkvara tootva Medisofti üheks peamiseks tuluallikaks on olnud sotsiaalkindlustusamet. Veel juulis võitis ettevõte riigihanke enda loodud SKAIS-programmi arendamiseks 2,1 miljoni krooni eest.
Tellimusi kaks korda vähemPistiseandmises kahtlustatavate koostöö lõppemisel kahanes sotsiaalkindlustusameti riigihangete võitmisest tulnud käive ligi kaks korda. Riigihangete registri järgi võitis Medisoft 2005. aasta aprillis lõppenud majandusaastal sotsiaalkindlustusameti riigihankeid 6,2 miljoni krooni eest, mis moodustas ettevõtte kogukäibest veerandi. Seevastu vähenes number 2005.-2006. majandusaastal 3,3 miljoni kroonini.
"Otse loomulikult arvan, et meie astutuses pistisevõtmist enam ei toimu," sõnas aastaid sotsiaalkindlustusameti peadirektori ametit pidanud Külli Pedak. "Pistiseloost lugesin ajalehest, mul ei ole midagi juurde lisada," nentis Pedak.
Kahtlusi ei tekkinud
"Loomulikult ei osanud ma midagi kahtlustada, pistisevõtmine tuli täieliku üllatusena. Nad (pistisevõtmises kahtlustatud - toim.) olid väga staažikad töötajad," nentis Pedak.
"Ma tunnen endisi ja praeguseid Medisofti juhatuse liikmeid, kes on väga korrektsed inimesed, enne seda pole mingeid pahandusi olnud," märkis Pedak.
Riigiastused on vähendanud koostööd Medisoftiga
Pistiseandmise väljaimbumine keeras kraanid kinni autoregistrikeskuses, kus Medisoft arendas välja autoregistri infosüsteemi programmi (ARIS) ning sai selle eest aastaid korralikku hooldustasu.
"Võib-öelda, et vanasti oli Medisoftiga koostöö aktiivsem, aga praegu jälgime seda, et pakkujatel oleks head võimalused," ütles ARKi arendusjuht Eero Elenurm.
Ka haigekassale tehtavate tööde maht on pidevalt vähenenud, kuid mitte pistiseafääri, vaid standardsüsteemile ülemineku tõttu, sõnas haigekassa informaatika osakonna juhataja Raimo Laus.
"Võib-olla tõesti kellelegi ei meeldi emotsionaalses mõttes koostööd teha, aga Eesti on niivõrd väike, et siin turul võib sõrmede peal üles lugeda tegijad, kes omavad mingis valdkonnas kompetentsi," sõnas Medisofti juhatuse esimees Arvi Sinisalu.
Medisofti majandusaasta aruande järgi on ettevõtte selle aasta üheks eesmärgiks osaleda maksimaalselt e-tervise projektis. Sellealasel riigihankel ei õnnestunud aga Medisoftil võitjaks tulla, samas on konkursi võitnud konsortsium kaasanud projekti ka Medisofti. Konkursi võitjate hulka kuuluvad HP Eesti, MicroLink Eesti ja Icefire. Medisofti osakaalu ligikaudu 30miljonilises projektis ei osanud e-tervise arendamise riigihanke võitnud konsortsiumi eestkõneleja, HP Eesti filiaali juhataja Tõnis Mäe veel öelda.
Kindlasti liidestab Medisoft allhanke korras digiloo perearstisüsteemiga ning digiregistratuur on samuti puhtalt tema rida, tõi Mäe näiteid allhangetest.
Oma kodulehel nimetab Medisoft oma olulisteks klientideks just perearste, keda on kokku 626, ning 149 eri- ja hambaarsti. Samuti on klientide hulgas justiitsministeerium, veeteede amet, ravimiamet, haigekassa ja mitmed Eesti haiglad.
Eesti suurim pistiseandmine ootab kohtuistungitMedisofti ühe omaniku pistiseandmine tagas firmale sotsiaalkindlustusametilt suunatud hangetena 40 lepingut.
Kaitsepolitsei paljastuse tõttu on kohtu alla astumas sotsiaalkindlustusameti peadirektori endine asetäitja Indrek Kressa (59), süsteemitehnoloogia osakonna juhataja Teet Kallaste (36) ja ametile infotehnoloogiateenuseid pakkunud Medisofti endine juhatuse liige Mari Hermlin (53).
Kaitsepolitsei uurimine selgitas, et 1997.-2005. aastani sai sotsiaalkindlustusametis IT-arengut koordineerinud Indrek Kressa Medisofti juhilt Mari Hermlinilt 1 078 000 krooni, Kallaste aga 132 000 krooni pistist. Selle eest sõlmis amet suunatud hangetena Medisoftiga 40 infotehnoloogia lepingut, mille eest amet maksis firmale kokku ligi 56,5 miljonit krooni.
Prokuratuuri süüdistuse kohaselt võivad nii Hermlin, Kressa kui ka Kallaste süüdimõistmisel kaotada vabaduse kuni viieks aastaks. Hermlin ning Kallaste võivad saada lisaks ka rahalise trahvi, esimesel puhul äriregistripidajale valeandmete esitamise tõttu ning teisel ametiseisundi kuritarvitamise eest. Hermlin, Kressa ja Kallaste ei nõustunud kokkuleppemenetlusega. Süüdistus ootab edasist kulgu Harju maakohtus kohtunik Julia Vernikova eestvedamisel. Istungiaega pole veel määratud.
Lisaks mainitud kahtlustatutele päästis aeg ühe endise töötaja puhta nime.
"Ühe sotsiaalkindlustusameti haldusala endisel kõrgema ametniku ebaseaduslik tegevus on praeguseks aegunud," edastas prokuratuuri septembrikuine pressiteade.
Tartu pensioniameti juht sai karistada
2. novembril määras Harju maakohus Tartu pensioniameti direktorina töötanud Anne Jõgile pistisevõtmise eest karistuseks trahvi 11 760 krooni, sotsiaalkindlustusameti IT-peaspetsialistina töötanud Jaanus Jõge karistati mitme pistisevõtmise eest üheaastase vangistusega tingimisi kolmeaastase katseajaga.
Kaitsepolitsei ja riigiprokuratuuri eeluurimisel tuvastatu kohaselt said Anne Jõgi ja Jaanus Jõgi 1999.-2005. aastani Tartu pensioniameti ning sotsiaalkindlustusameti tarbeks IT-töid ja teenuseid teinud Medisofti ühelt juhatuse liikmelt Mari Hermlinilt varalisi soodustusi.
Süüdistuse kohaselt tagasid ametnikud vastutasuna selle, et Tartu pensioniamet ja sotsiaalkindlustusamet tellisid oma infosüsteemiga seotud IT-teenused just Medisoftilt.
Meelehea pani koolitusteenust tellima
Anne Jõgi sai kapo tuvastuse kohaselt 2003. aastal Hermlinilt pistist kogusummas 16 752 krooni. Vastutasuks tellis Hermlin Medisoftilt kuus IT-koolitust 31 860 krooni eest. Pangaülekandes selgitati pistist laenuna.
Jaanus Jõgi sai pistist kokku 154 510 krooni nii sularahas kui ka töövõtulepingute kaudu.
Markantseimaks näiteks on Medisoftilt saadud töötasu sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi (SKAIS) moderniseerimise eest, mis kattus Jõgi teenistuskohustustega sotsiaalkindlustusametis.
Hermlini pistiseandmise üle otsustab Harju maakohus koos Kressa ja Kallaste pistisevõtmistega.
Riigiprokuratuur lõpetas 13. juunil kriminaalasja menetluse ASi Medisoft kui juriidilise isiku suhtes.
Võtmeisik suri
Medisofti juhatuse liige Tüüve Jugandi leiti möödunud aasta aprillis Medisofti kontori keldrikorrusel surnuks pussitatuna. Toona kirjutas Eesti Ekspress, et päev enne surma käis Jugandi uurimistoimingutel kaitsepolitseis, sest ta oli üks võtmetunnistaja riigiasutuse ja Medisofti omavaheliste tehingute uurimisel.