• OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
  • OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
Möödas on ajad, mil värske ülikoolilõpetanu pidi parema puudumisel vastu võtma töö supermarketi kassas või töötuna tööhõiveameti uksi kulutama. Nn uus võitjate põlvkond on 1980ndate keskel sündinud noored, kes üha suureneva tööjõupuuduse taustal leiavad end kiiresti spetsialisti või keskastme juhi ametikohal.
"Kui ma Eestis Hansapanga kontoreid külastasin, tekkis tunne, nagu oleksin sattunud ülikooli kampusse," avaldab Hansapanga omaniku Swedbanki brändijuht Anders Ragvald imestust silma jäänud verinoorte töötajate üle.
Fastleaderi uuringus eestlaste unistuste tööandjaks tituleeritud Hansapangas töötab praegu 739 kuni 24aastast inimest, mis moodustab viiendiku kogu Hansapank Eesti kollektiivist. Veel paar aastat tagasi oli nii noori inimesi pangas vähem: 2003. aastal "vaid" 16%.
Kuigi 20aastastel noortel on tööjõuturul jala ukse vahele saamine lihtsam kui mõne aasta eest, pole tööpuudus nende hulgas statistika järgi oluliselt vähenenud.
"Üks põhjus võib olla põhjendamatult kõrge palgasoov ja vanemate pakutav mugav majanduslik toetus," räägib tööhõiveameti peadirektor Tiina Ormisson, kelle sõnul hoiavad lapsevanemad sageli oma võsukesi liiga kaua enese rahakoti peal.
Hansapanga värbamisspetsialist Kaurson on aga arvamusel, et noorte teadlikkus reaalsetest palgatingimustest on viimase paari aastaga tublisti kasvanud. "Minu arvates on tänapäeva noorte palgasoovid täiesti adekvaatsed," ütleb ta.
Ahvatlevatel tööpakkumistel on ka omad miinused. Piret Tatuntsi sõnul jätavad paljud noored kõrgkooli pooleli, sest töö hakkab segama õppimist ning nii suureneb kõrgkoolist välja langejate hulk. "Me püüame alati tööandjale südamele panna, et nad õhutaksid noori õpinguid lõpetama," lisas ta.
Tartu Ülikooli majandusteaduskonna professori Raul Eametsa sõnul majandustudengid töötuks ei jää.
"On naiivne arvata, et tööturul on vaja ainult insenere. Kes siis müüb ja lepinguid vormistab, kui majandusharidusega inimesi tarvis pole?" arutleb Eamets. Kuigi rahvasuus on levinud ütlus, et kõrgharidus matsi ei riku, siis majandusprofessor Eamets ei näe midagi halba selles, kui Eestis oleks kõigil inimestel kõrgharidus. "Lolle oleks vähem," on ta konkreetne ja lisab, et kõrgharidusega ehitajal on potentsiaali ehitusfirma asutada.
Eamets avaldab muret selle pärast, et tööandja pole aru saanud bakalaureuse- ja magistritaseme vahest. "Paljud noored lähevad ja jäävad pärast kolme aastat õpinguid tööle, kuigi tegelikult oleks vaja veel kaks aastat õppida," sõnab ta, kuid lisab kiiresti, et tööjõupuuduse taustal on selline soovitus tööandjale nagu hüüdja hääl kõrbes.
Majandusteaduse magistrantuuri tudeng Kadri Adrat usub, et majandusharidusega inimesi on küllaltki palju ning konkurents tööturul seetõttu suur.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele