Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eestil tuleb euroga liitumiseks veel tõsiselt pingutada
2004. aastal ELiga liitunud riikidest on euroküps vaid Sloveenia, mis võtab euro kasutusele tuleva aasta 1. jaanuaril.
Ülejäänud riikidest on viiel eelarve defitsiit üle lubatud normi ning inflatsiooniga asjad korras vaid Tšehhil, Poolal, Küprosel ja Rootsil. (Rootsi on eurotsooni pürgivate riikide raportis, kuna ametlikult pole riigil erandit eurotsoonist väljajäämiseks).
Riikide areng on väga ebaühtlane.
Eesti põhimure on inflatsioon ning "risk selgelt inflatsiooni kiirenemise suunas", märgib Euroopa Keskpank. Suurimaid küsimärke lähiajal on hinnaläbirääkimised Gazpromiga ning märkimisväärset hinnatõusu on karta ka tubaka- ja alkoholiaktsiiside tõstmisest ELis nõutud tasemele. Lisaks kannustavad kiire majanduskasv ja töökäte nappus palgatõusu, mis on tootlikkuse tõusust kiirem. Ja laenubuum jätkub.
Pank näeb ülekuumenemise riske ning soovitab Eesti valitsusele veelgi karmimat eelarvedistsipliini, et mitte õli tulle valada. Samuti peaks investeeringute prioriteet olema haridus, et toetada Eesti ümberkohanemist suurema lisaväärtusega tootmisstruktuurile.
Praegu on vähe lootust, et veel mõni riik enne kümnendi lõppu eurotsooniga liitub. Äsja lükkas näiteks Läti majandusminister Oskars Spurdzins sihi 2010.-2012. aastasse.
"Eurole üleminek on kujunemas keerulisemaks, kui algselt arvati, kuid tasu on pingutust väärt," julgustas eile Euroopa rahandusvolinik Joaquin Almunia.