- OMX Baltic0,46%301,4
- OMX Riga0,11%893,94
- OMX Tallinn0,63%2 081,82
- OMX Vilnius0,71%1 211,06
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 100−0,37%8 790,33
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,83
- OMX Baltic0,46%301,4
- OMX Riga0,11%893,94
- OMX Tallinn0,63%2 081,82
- OMX Vilnius0,71%1 211,06
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 100−0,37%8 790,33
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,83
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Väiksus ei pruugi olla miinus
Erinevalt Eestist, kus valdavalt on transiitkaubad seotud maavaradega, keskenduvad soomlased konteinerkaupadele, mille käitlemine loob palju lisaväärtust. Piltlikult öeldes tegelevad eestlased arvelaudadega, soomlased arvutitega. Just selline taseme vahe ongi kahe riigi transiidis.
Eesti riigi ja kohalike omavalituste miinus on kaldu mõtteviis, et väike olla tähendab ka tagasihoidlikke tegusid. Näide, et ka väikelinn võib ennast transiidigamaailmakaardile mängida, tuleb Kagu-Soomest, Kouvulast. Transiidi kiiluvees areneb teenindussektor, eelkõige turism. Linnas endas elab 31 000 inimest.
Kouvula trump on Innorail projekti elushoidmine ning arendamine. Mööda Trans-Siberi raudteed on võimalik Kouvulast kolme nädalaga (meritsi kuus nädalat) kaup Shanghaisse toimetada ja vastupidi. Nagu linn ennast ise reklaamib - Kouvula on ühendus Aasia ning Euroopa vahel.
Tänu sidemetele hiinlastega on kasvanud turistide arv. Meeri sõnul külastas 2005. a linna 1500 hiinlast. Arvestades, et keskmiselt viibis üks turist Kouvulas viis päeva, kulutasid turistid kuus minimaalselt 1,5-2 miljonit krooni. Väikelinna aastas jäetud veerandsada miljonit krooni on tubli sooritus. Ei usu, et Sillamäel või Põlvas oleksid inimesed sellise võimaluse vastu. Kouvula elanikest 70% on hõivatud teeninduses, samal ajal kui logistika ja transiidiga on seotud ca 1500 töötajat.
Erinevalt Eestist on Soomes aru saadud, et transiit ei tähenda kitsast seltskonda, kes sellest ärist võidavad. Tegu on ühe olulisema regionaalarengu võtmega, millest lõikab kasu kogu teenindus.
Vale oleks arvata, et Kouvulas on ainult agarad ettevõtjad. Tegu on Läänemere regiooni musterprojektiga, kus osalevad ettevõtted, kohalik omavalitsus, riik ning teadusasutused. Eestis liigub selles suunas vahest kõige jõulisemalt Põlvamaa.
Et Eestil on kõvasti õppida, näitab kasvõi tõik, et võttis vaks aega, enne kui piirijärjekorras seisnud veokijuhtidele suudeti organiseerida käimla. Samas soomlased plaanivad Vaalimaale võimalike piirijärjekordade leevendamiseks ehitada 50 miljoni euro eest parkla koos vajaliku infrastruktuuriga, mis lihtsustaks ka piiriäärsete elanike eluolu.
Ümberorienteeritus valmis või pooltoodete transiidile on vähendanud tublisti keskkonnariske, mis toormaterjalide transiidis on kahtlemata suurem.
Soome kogemuse põhjal on arusaamatu osade kohalike omavalituste mõtteviis raudteest kui nuhtlusest kui et võimalusest. Põhjus on vahest selles, et rääkides raudteest ning transiidist meenuvad kõigile esimesena naftased vagunid. Kuid see ei pruugi nii edaspidi olla, nafta tsisternide asemel võiksid olla hoopis konteinerid.
Selleks, et transiidiportfellis konteinerkaubad domineerima hakkaksid, peaks riik selle arendamisse jõulisemalt sekkuma, sest eraettevõtetele käib see kõik üle jõu. Ennekõike oleks aga vaja monopoolsele konteinerterminalile (Muuga CT) konkurenti. Kui riigiisad Eesti logistilise potentsiaali maksimeerimisse midagi ära ei tee, võin peaministriga kihlveo sõlmida- Eesti ei jõu kunagi Euroopa viie rikkama riigi hulka.
Üks asi veel, Soomes pole ametnik sõimusõna. Seal on ametnik klienditeenindaja. Meil siin tundub kõik olevat vastupidi.
Enimloetud
4
Poolaasta TOP tehingud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele