Riigilõivud alanevad

Riigi tulu kinnisvaratoimingute riigilõivult on aastaga kaks korda kasvanud: eelmisel aastal kogunes rahandusministeeriumi esialgsetel andmetel 433 miljonit krooni. 2005. aastal laekus kinnisvaratoimingute eest umbes 200 miljonit krooni riigilõivu.

Kui lõivude kogumise kulud maha võtta, jäi riigile 2005. aastal puhastulu 80 miljonit krooni. Võttes sama arvutuse aluseks eelmise aasta, teenis riik kinnisvaratehingute lõivudelt puhastulu umbes 300 miljonit krooni.

Seoses uue riigilõivuseaduse väljatöötamisega vaadati justiitsministeeriumis üle kinnisvaratoimingute lõivud, kus laekuvad tulud olid toimingute tegelikest kuludest märksa suuremad. Probleemiks oli ka see, et mahukamate tehingute puhul võeti lõivu protsendina tehingu väärtusest, kuid sel puudus ülempiir.

Keskmine notariaalselt tõestatud kinnisvaratehingu hind oli eelmise aasta kolmandas kvartalis 1,2 miljonit krooni, millelt uus lõiv on nüüd pisut üle tuhande krooni. Varem oleks sellise tehing pealt tulnud tasuda üle 2500 krooni.

Kuni 2,5 korda vähendatud määrade järgi on kinnisvaratehingu lõivumäär alates 40 kroonist kuni 40 000 kroonini.

Uued määrad jõustusid 1. jaanuaril. Senised lõivud kehtisid 2000. aastast.