• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 03.01.07, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Riigilõivud alanevad

Riigi tulu kinnisvaratoimingute riigilõivult on aastaga kaks korda kasvanud: eelmisel aastal kogunes rahandusministeeriumi esialgsetel andmetel 433 miljonit krooni. 2005. aastal laekus kinnisvaratoimingute eest umbes 200 miljonit krooni riigilõivu.
Kui lõivude kogumise kulud maha võtta, jäi riigile 2005. aastal puhastulu 80 miljonit krooni. Võttes sama arvutuse aluseks eelmise aasta, teenis riik kinnisvaratehingute lõivudelt puhastulu umbes 300 miljonit krooni.
Seoses uue riigilõivuseaduse väljatöötamisega vaadati justiitsministeeriumis üle kinnisvaratoimingute lõivud, kus laekuvad tulud olid toimingute tegelikest kuludest märksa suuremad. Probleemiks oli ka see, et mahukamate tehingute puhul võeti lõivu protsendina tehingu väärtusest, kuid sel puudus ülempiir.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Keskmine notariaalselt tõestatud kinnisvaratehingu hind oli eelmise aasta kolmandas kvartalis 1,2 miljonit krooni, millelt uus lõiv on nüüd pisut üle tuhande krooni. Varem oleks sellise tehing pealt tulnud tasuda üle 2500 krooni.
Kuni 2,5 korda vähendatud määrade järgi on kinnisvaratehingu lõivumäär alates 40 kroonist kuni 40 000 kroonini.
Uued määrad jõustusid 1. jaanuaril. Senised lõivud kehtisid 2000. aastast.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 11 p 4 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele