Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Akadeemik: põlevkivist me ei pääse
Mina olen elanud sõja- ja
pärastsõja aastatel, kui elektrit sai päevas vaid mõni tund, kirjutab akadeemik
Anto Raukas.
„See on aga stsenaarium, mida Erakond Eesti Rohelised valijatele ette valmistab. Taastuvenergeetika Eesti elektrivajadust ei kata, ja seda isegi juhul, kui me alustaksime kohe massilist tuulikute ning gaasil töötavate kompensatsioonijaamade ehitamist. Unustatakse ära, et praegu veel fantaasiamaailma kuuluv Läänemere tuuleparkide vöönd vajab kümneid miljardeid kroone ja ei valmi enne sajandi keskpaika,” nendib Anto Raukas.
“Eesti Energia seadis mõningaid lootusi Ignalinale, kust loodeti 1/3 osalejana saada 300–400 MW. Nüüd on needki lootused kustumas, sest Poola tõenäolise juurdetulekuga ja jaama võimsuse suurendamisega 3000 MWni ei valmi hiidjaam enne 2020. Pealegi avaneb elektriturg aastal 2012 täielikult ja energiat saab Ignalinast see, kes rohkem maksab. Ainus realistlik ja jätkusuutlik võimalus on põlevkivitootmise mõõdukas suurendamine,” resümeerib Anto Raukas.
Kõnekeskuse ja klienditoe teenus läbi välise partneri kogub viimastel aastatel populaarsust – see on hea võimalus kokku hoida tööjõukuludelt. Kui teised sarnase teenuse pakkujad vastavad vaid klientide kõnedele, teeb Foruse eriliseks operatiivsus reageerida kiirelt kohapeale patrullekipaaži ja tehnikutega.