10%-list investeeringutoetuse riigieelarvelist rahasummat on lihtne rakendada pankade intressimäära vähempakkumise objektina. Võistluse tulemusena kukuvad intressimarginaalid poole protsendipunkti (pp) võrra. 0,5 pp ehk 50-baaspunktiline vähenemine on rahaliselt kindlasti atraktiivne: laenuvõtja kulude nüüdisväärtus on 25-aastase keskmise laenu korral ligikaudu 4% laenusummast väiksem (nt 100 000 kr puhul on võit 4000 kr).
Eesti Pank tõdes oma novembrikuises finantsstabiilsuse ülevaates, et 50-75 baaspunktiline erinevus fikseeritud ja ujuva eluasemeintressi vahel on piisav, et muuta laenuintressi fikseerimine eestlasele ebaatraktiivseks.
Kuna eluasemelaenude marginaalid on Euroopas olnud keskmiselt 1-2 pp vahel (allikas EKP), peab Eesti pankade aktiivsust 88-95 baaspunktilise (allikas: EP) müügikattega laenude väljastamisel pidama kas eksperimendiks Eesti kinnisvarahindadega või Soome pankade eeskuju järgimiseks. Euroopas on just Soome pankades odavaim kodulaen, kus marginaalid on langenud 0,5 pp ligi. Võimalik ka, et soomlased on täiuslikkuseni lihvinud omad ristsubsideerimise süsteemid, et naaberriikidest odavamalt pangandusteenuseid toota.
Kuidas sellist intressimäära vähempakkumise võistlust läbi viia, on teada Tallinna linnal, kes on viis aastat pannud edukalt panku võistlema kortermajade 5%-lise rekonstrueerimistoetuse vahendusõigusele. Süsteem algas Paltsuga ning jätkub kenasti Savisaare all. Juba esimese võistlusega kukkus üksiklaenuintress 2,5 pp võrra 11%-lt 8,5%-le.
Rahandusministeeriumi jaoks adapteeritud süsteem peab Tallinna omast tehniliselt veidi erinema: nii nagu Tallinnaski peab 10% vähendama momentaalselt laenu algsummat, kuid kliendi laenuintressiks jääb pankade pakutud baasintress. Samas alaneb omafinantseerimise kohustus, mis teeb eluasemelaenu oluliselt kättesaadavamaks esimese korteri ostjaile.
Autor: Eero Saava