- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−0,97%40 095,64
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,23
- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−0,97%40 095,64
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,23
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riik, toeta 10%ga kodulaene
Nii 2004. kui 2005. aasta eest maksti riigieelarvest ligi 200 mln kr tulumaksutagastusena tasutud eluasemelaenu intresside eest. 2005. aasta eest jäi eraldis samaks tulumaksuseaduse muudatuse ja rekordiliselt madalate intresside tõttu. Arvestades eluasemelaenude hüppelist kasvu mullu, küünib tulumaksutagastus tänavu eelmise aasta eest üle 300 mln.
Sellele tasemele peaks rahandusministeerium fikseerima vanade lepingute tulumaksutagastuste aastasumma ning hakkama eraldama uutele laenulepingutele aastas vähemalt 50 mln kr 10%-lise investeerimistoetuse maksmiseks, et inimesed saaksid osta või ehitada endale korraliku eluaseme. 10%-line investeeringutoetus on praeguse tulumaksutagastuse süsteemi nüüdisväärtuse realistlik ekvivalent (saadud 25 aasta vältel toimuva 20%-lise tulumaksutagastuste eraldiste diskonteerimisel 5% laenuintressil baseeruva koefitsendiga).
6 kuu EURIBORI-DEM LIBBORI 20aastase käitumise põhjal võib EURIBORI järgmise 25 aasta keskmiseks võtta 4% aastas ja kasutada seda väärtust (+1%-punkti marginaal) nii diskonteerimistel kui intressikulude arvutamisel.
10%-list investeeringutoetuse riigieelarvelist rahasummat on lihtne rakendada pankade intressimäära vähempakkumise objektina. Võistluse tulemusena kukuvad intressimarginaalid poole protsendipunkti (pp) võrra. 0,5 pp ehk 50-baaspunktiline vähenemine on rahaliselt kindlasti atraktiivne: laenuvõtja kulude nüüdisväärtus on 25-aastase keskmise laenu korral ligikaudu 4% laenusummast väiksem (nt 100 000 kr puhul on võit 4000 kr).
Eesti Pank tõdes oma novembrikuises finantsstabiilsuse ülevaates, et 50-75 baaspunktiline erinevus fikseeritud ja ujuva eluasemeintressi vahel on piisav, et muuta laenuintressi fikseerimine eestlasele ebaatraktiivseks.
Kuna eluasemelaenude marginaalid on Euroopas olnud keskmiselt 1-2 pp vahel (allikas EKP), peab Eesti pankade aktiivsust 88-95 baaspunktilise (allikas: EP) müügikattega laenude väljastamisel pidama kas eksperimendiks Eesti kinnisvarahindadega või Soome pankade eeskuju järgimiseks. Euroopas on just Soome pankades odavaim kodulaen, kus marginaalid on langenud 0,5 pp ligi. Võimalik ka, et soomlased on täiuslikkuseni lihvinud omad ristsubsideerimise süsteemid, et naaberriikidest odavamalt pangandusteenuseid toota.
Kuidas sellist intressimäära vähempakkumise võistlust läbi viia, on teada Tallinna linnal, kes on viis aastat pannud edukalt panku võistlema kortermajade 5%-lise rekonstrueerimistoetuse vahendusõigusele. Süsteem algas Paltsuga ning jätkub kenasti Savisaare all. Juba esimese võistlusega kukkus üksiklaenuintress 2,5 pp võrra 11%-lt 8,5%-le.
Rahandusministeeriumi jaoks adapteeritud süsteem peab Tallinna omast tehniliselt veidi erinema: nii nagu Tallinnaski peab 10% vähendama momentaalselt laenu algsummat, kuid kliendi laenuintressiks jääb pankade pakutud baasintress. Samas alaneb omafinantseerimise kohustus, mis teeb eluasemelaenu oluliselt kättesaadavamaks esimese korteri ostjaile.
Autor: Eero Saava
Enimloetud
3
6
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Kvaliteetsed teksad tunneb ära niidi järgi
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele