Katsekoda kindlustab mõõteriistade täpsuse

TÜ katsekoja direktori Kristina Virro sõnul paigaldati katsekoja uued seadmed 2004.-2005. aastal peamiselt euroraha eest, seni telliti sääraseid kalibreerimistöid Soome ja Saksamaa laboritelt. Nüüd on katsekoja käsutuses ajakohane seadmepark, mis naabritele silmad ette teeb. Nii pole Lätis näiteks siiani õhuliikumise mõõdikute kalibreerimise võimalust.

Kõik mõõteseadmed, mille näitude põhjal müüja või teenusepakkuja kliendilt raha sisse kasseerib, peavad olema pädevas asutuses - taatluslaboris - kontrollitud. Kalibreerimist vajavad tööstuslikud õhu- ja õlisurve mõõtjad, termomeetrid jmt.

Üks valdkond spetskasutuses olevaid mõõteseadmeid on veel säärased, mida kasutavad näiteks ventilatsiooniseadmete, vee- või küttetorustike, valgustussüsteemide jne paigaldamisega tegelevad ettevõtted. Spetsiaalseid mõõteriistu kasutades timmitakse täpselt paika, kui suur on konkreetse ventilatsiooni äratõmme või millist rõhku tohib arendada mingi pneumaatiline süsteem. Kõik sellised seadmed tuleb kohustuslikus korras kalibreerida ja kasutamise käigus ettenähtud aja järel üle kontrollida.

Õhu liikumiskiiruse mõõtmiseks kasutatavate riistade kalibreerimiseks on katsekojal nn tuuletunnel - umbes pool miljonit krooni maksev Saksamaal toodetud seade, mis suudab tekitada väga ühtlase õhuvoolu ja võimaldab klassikaliselt etaloniga võrdlemise teel seadistada anemomeetreid.

TÜ katsekoja õhuliikumise labori insener Erko Jakobson märgib, et seade võimaldab imiteerida kuni 44 m/sek (160 km/tunnis) puhuvat tuult, sellega saab kalibreerida näiteks ilmajaamades kasutatavaid anemomeetreid, samuti ruumide õhuliikumise kiirust mõõtvaid aparaate.

Eriti väikese tuule - õhu liikumise kiirust näiteks 20 cm/sek üldse võib tuuleks nimetada - kiiruse mõõtmiseks konstrueeris TÜ katsekoda ise Itaalia analooge eeskujuks võttes kalibreerimisseadme. Väikesed õhu liikumiskiirused muutuvad oluliseks näiteks tööruumides, kus võib esineda tuuletõmmet. Seade võimaldab välja arvutada õhu liikumiskiiruse paigalseisva õhu suhtes.

Vähesed teavad, et näiteks kontoriruumides ei tohi õhk liikuda kiiremini kui 10 cm/sek, samas ei saa ka nii, et õhk üldse ei liigu. Lubatud vahemik on üsna ahtake, sellepärast peavadki mõõteseadmed olema täpsed.

Erko Jakobsoni hinnangul töötavad napilt pooled kontorihoonete ventilatsioonisüsteemidest nõuetekohaselt. Ülejäänud kas ei toimi üldse või on nende tõmbefiltrid mitu aastat vahetamata.

Õhuniiskuse ja temperatuuri mõõtmiseks kasutatavate seadmete kalibreerimiseks on katsekojas kliimakamber, milles kasutatakse õhuniiskuse tugietaloni.

Katsekoja õhuniiskuse labori inseneri Martin Vilbaste sõnul seisneb kliimakambri tööpõhimõte kindla õhuniiskuse hoidmises kapi sisemuses, kus toimub kalibreerimine. Vilbaste selgitab, et seadistatav riist ja etalon asetatakse kõrvuti kliimakambrisse, kus seejärel toimub seadme kalibreerimine.

Etalon on pärit Inglismaalt, kamber ise on toodetud Saksamaal, kogu seadeldise hinnaklass jääb taas poole miljoni krooni kanti. "Oma ruumides valitseval õhuniiskusel peavad kiivalt silma peal hoidma näiteks muuseumid ja arhiivid, tööstustes toidu-, ravimite- ja elektroonika tootjad," räägib Vilbaste. "Näiteks Elcoteq jälgib seda väga täpselt ja kalibreerib meil regulaarselt oma mõõteriistu."

Vilbaste märgib, et iseäranis sagedast kontrollimist vajavad uued mõõteriistad - neid tuleb seadistada vähemalt kord aastas. Kui mõõteriist on juba paar-kolm aastat töös olnud, siis võib piirduda kalibreerimisega iga kahe aasta tagant.

Kalibreerimisteenuse hind oleneb peaasjalikult sellest, mida ja kui palju täpselt teha. Tegemist on nn katsepunkti määramise hinnaga - mitut punkti määrata, sellest see ka sõltub. Näiteks kliimakambris tehtav suhteliselt tavapärane 4-5 punkti kalibreerimine maksab 1600 krooni, tuuletunnelis tehtavad mõõteriistade seadistuste hinnad jäävad tuhande krooni kanti.