II samba kasvu taga palk ja fondivalitsejad

Võtame ühe näite. Kui 2003. aastal oleks lisanud 8,8protsendiline aastatootlus fondiportfellide mahule kuus keskmiselt otsa ligi 4 miljonit, siis möödunud aastal juba üle 40 miljoni krooni. Arvata võib, et käesoleva aasta lõpuks, kui II pensionisamba fondide kogumaht küündib 11 miljardi kroonini, siis tähendab selline osakuhindade tõus keskmiselt juba 80 miljoni kroonist muutust.

Nagu me kõrvalolevalt graafikult näeme, on esinenud juba kuid, mil fondiosakute hinnaliikumise mõju on kasvatanud-kahandanud fondimahtu kuus üle 100 miljoni krooni võrra. Samas võib prognoosida, et veel aastaid on pensionifondide mahu peamiseks kasvatajaks ikkagi investorite sissemaksed, mis küündivad kuus keskmiselt umbes 200 miljoni kroonini.

Kui aastaid oli fondide mahtu tõstvaks jõuks olnud uued liitujad, siis nüüdseks on see aeg läbi. Enne 1971. aastal sündinutel on liitumisrong juba läinud ja praegu lisandub peamiselt II pensionisambaga 18. eluaasta künnise ületanud inimesi, kel on liitumine kohustuslik.

2006. aastal kasvas teise pensionisambaga liitunud inimeste arv 8% võrra, mis jäi keskmisele 15% palgatõusule tublisti alla. Seega omab palgakasv juba praegu fondimahule suuremat mõju kui uued liitujad.