• OMX Baltic−0,21%262,46
  • OMX Riga1,09%887,15
  • OMX Tallinn−0,2%1 691,9
  • OMX Vilnius−0,06%1 003,01
  • S&P 500−0,19%5 702,55
  • DOW 300,09%42 063,36
  • Nasdaq −0,36%17 948,32
  • FTSE 100−1,19%8 229,99
  • Nikkei 2251,53%37 723,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%103,39
  • OMX Baltic−0,21%262,46
  • OMX Riga1,09%887,15
  • OMX Tallinn−0,2%1 691,9
  • OMX Vilnius−0,06%1 003,01
  • S&P 500−0,19%5 702,55
  • DOW 300,09%42 063,36
  • Nasdaq −0,36%17 948,32
  • FTSE 100−1,19%8 229,99
  • Nikkei 2251,53%37 723,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%103,39
  • 26.01.07, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

II samba kasvu taga palk ja fondivalitsejad

Kui aastaid on teise pensionisamba fondide mahte hüppeliselt kasvatanud uute inimeste lisandumine, siis nüüd on olukord muutunud ja edasiviivaks jõuks on kerkinud palgakasv ja pensioniraha investeerivate fondivalitsejate töö.
Kolme aastaga on kohustuslike pensionfondide mahu kasv kolmekordistunud. Kui veel 2003. aastal kasvas II samba fondide maht ühes kuus keskmiselt 68 miljoni krooni võrra, siis möödunud aastal juba 231 miljonit krooni. Viimastel kuudel on ületatud juba 300 miljoni krooni piir.
Kuna pensionifondide maht on paisunud viimase kolme aastaga 1 miljardilt 7,5 miljardi kroonini, on fondiportfelli kasvu juures üha tähtsam, kui hästi fondivalitsejad inimeste raha investeerivad. Kõikide fondiosakute liikumisi jälgiv EPI indeks on tõusnud pensionifondide eluea jooksul 100 punktilt 146,93 punktini ehk 46,9%. See tähendab keskmiselt 8,8protsendilist aastatootlust.
Võtame ühe näite. Kui 2003. aastal oleks lisanud 8,8protsendiline aastatootlus fondiportfellide mahule kuus keskmiselt otsa ligi 4 miljonit, siis möödunud aastal juba üle 40 miljoni krooni. Arvata võib, et käesoleva aasta lõpuks, kui II pensionisamba fondide kogumaht küündib 11 miljardi kroonini, siis tähendab selline osakuhindade tõus keskmiselt juba 80 miljoni kroonist muutust.
Nagu me kõrvalolevalt graafikult näeme, on esinenud juba kuid, mil fondiosakute hinnaliikumise mõju on kasvatanud-kahandanud fondimahtu kuus üle 100 miljoni krooni võrra. Samas võib prognoosida, et veel aastaid on pensionifondide mahu peamiseks kasvatajaks ikkagi investorite sissemaksed, mis küündivad kuus keskmiselt umbes 200 miljoni kroonini.
Kui aastaid oli fondide mahtu tõstvaks jõuks olnud uued liitujad, siis nüüdseks on see aeg läbi. Enne 1971. aastal sündinutel on liitumisrong juba läinud ja praegu lisandub peamiselt II pensionisambaga 18. eluaasta künnise ületanud inimesi, kel on liitumine kohustuslik.
2006. aastal kasvas teise pensionisambaga liitunud inimeste arv 8% võrra, mis jäi keskmisele 15% palgatõusule tublisti alla. Seega omab palgakasv juba praegu fondimahule suuremat mõju kui uued liitujad.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 19.09.24, 13:51
Sileni vaikuseruumid liiguvad taastuvenergia abil nullheite suunas
Unikaalseid vaikuseruume tootev Silen kasutab nüüdsest vaid taastuvenergiat, kuna ettevõtte kestlikumaks muutmine annab eksporditurgudel märgatava konkurentsieelise.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele