Aga eilse päevaga ajas justiitsminister asja veel hullemaks. Rein Lang pehmendas tagantjärele oma sõnavõttu ning sellisel moel kaotab tema artikkel oma mõtte sootuks. Lang väitis nimelt eile hommikul seda raadios ja ka teistele väljaannetele kommenteerides, et ta oli rääkinud all- ja pealilma sidemetest 1990. aastatel ning nüüd liiguvad asjad keskkriminaalpolitseis paremuse poole, kuid selle lause oli ajaleht loost välja toimetanud.
Sel moel teeb Lang tühjaks sõnakõlksuks oma loos kasutatud ainsagi väite, mida võinuks tinglikult faktina käsitada: keskkriminaalpolitseid on "katuse" ja infoallikana kasutanud kuritegelikud grupeeringud, poliitikud ja suurfirmad.
Samas ei saa toimetus sellega lugu kuidagi lõppenuks lugeda ja tõdeda, et juhtub ka paremates peredes - Rein Lang peaks olema piisavalt kogenud nii ministriametis kui ka meediavallas. Artiklist välja jäänud lause ei vii öeldut kuidagi kaugele aastatetagusesse aega ega tee sellest ajaloolist ülevaadet Eesti peal- ja allilma kunagistest sidemetest. Sõnum käis ikkagi tänase päeva kohta. Ja siin tahaks näha pigem nii justiits- kui ka siseministri tegusid allilma ohjeldamisel. Rohkem tegusid ja vähem sõnu, härra minister.
Mida justiitsminister oma artikli ja selle üleseletamisega saavutas?
Avalikkusel pole põhjust oma abi justiitsministrile pakkuda, seda esiteks. Teiseks, ministri artikkel ei ole ka uurimisorganeile piisav alus, et võtta ette tõsisem uurimine keskkriminaalpolitseis. Kolmandaks - justiitsminister pääses avalikkuse tähelepanu keskpunkti. Kui arvestada lähenevaid Riigikogu valimisi, võib rambivalgusesse sattumist Langi eesmärgiks pidadagi.
Teisisõnu jääb teema ise - all- ja pealilma sidemete lõhkumine - taas kõrvale. Aga just see peaks olema arutluse objekt, samuti see, kuidas negatiivsest ilmingust jagu saada. Vaidlema peaks ka selle üle, kas Eesti Vabariigi kasutamist "katuse" tähenduses tasub ikka kiita. J.o.k.k. korral poleks ju jutumärke vajagi.
Autor: ÄP