Suurim tõus alates 1997. aasta augustist

Äripäeva indeks käis eile päevasiseselt esmakordselt üle 3000 punkti taseme, ehkki sulgus mõnevõrra madalamal, 2971,97 punktil. Kuuga on kümne enamkaubeldava aktsia hinnaliikumist peegeldava indeksi väärtus tõusnud 18,9 protsenti. Viimati oli indeksi tõus nii suur 1997. aasta augustis, vahetult enne toonast börsikrahhi.

Tõsi, indeksi enam kui viieteistprotsendilisi tõusukuid on olnud ka hiljem - viimati kerkis indeks umbes viieteistkümne protsendi jagu kaks kuud 2005. aasta alguses, mil Swedbank Hansapanga üle võttis.

Aktsiate kiire hinnatõus on pannud investoreid mõtlema, kas hinnad pole ehk kerkinud juba liiga kõrgele ning ega lähiajal terenda meie ees taas börsikrahh. Minu arvates polegi oluline, kas hinnalangus tuleb juba kevadtalvisel perioodil või jääb see teise poolaastasse. Kuna hinnatõus on olnud nii kiire, toimub suuremat sorti korrektsioon ehk vähemalt 15-20% hinnalangus varem või hiljem niikuinii. Investori jaoks (ei maksa neid segada aktiivsete kauplejatega) on olulisem see, kas see on lühem korrektsioon, mille järel aktsiate hinnatõus jätkub, või hoopis pikemaajaline langustrend.

Mina olen sama meelt Hansapanga aktsiaturgude juhi Lauri Linnuga, kelle sõnul on viimaste kuude hinnaralli põhjuseks Baltimaade suunalised investeerimisfondid, kellel on liigselt raha, ning kinnisvaratulusid aktsiatesse ümber paigutavad eraisikud.

Kuna tegemist on pea kõikide aktsiate ühtlase tõusuga, peegeldab aktsiaturu kerkimine ootusi kogu riigi majanduse suhtes. Eesti majandus on kasvanud enam kui kümme protsenti juba seitse järjestikkust kvartalit.