Kellele kuuluvad kalleimad majad?

Enim kõneainet pakkunud Jegorowi majas, mis võtab enda alla suure osa Raekoja platsi, Mündi, Pika ja Kinga tänava vahelisest kvartalist ning mille korterid kuuluvad Tallinna kallimate hulka, elavad valdavalt välismaalased. Joseph Martin Rowe, Maria Gabriella Ricci, Narcis Casal de Fonsdevieale, Nazmi Paul Firat, Frans Gustaf Albin Andersson, Fagoon Motichad Shah, Brian Furlong, Risto Kyhälä, William Frank Douglas … Tõeline eri rahvuste paabel, kelle sekka on ära eksinud vaid üksikud eestlastest korteriomanikud.

Sealsamas kõrval asuv suursugune hoone, mis on mällu sööbinud omaaegse Hoiupanga peakontorina, on läinud kauni nimega firma Red Rose Trading Estonia kätte, mis kuulub Irving Alan Smoklerile ja Nicholas Milesile. Otse selle vastas üle platsi asub maja, mille omanikku esindavad Kirav Shiv Mohan, Mhnish Mohan Makkar ja Shantanu Mohan Mukkar. Otse kõrval aga kinnistu, kus otsuseid langetavad Nicholas John Heptonstall, Robert William Aird ning Joseph Henry Sean. Nende käes on ka järgmine kinnistu.

Sealt ülejärgmise omanikku esindavad aga Hispaanias Marbellas elavad Mauro Cruz-Conde Lleo, Jose Andre Parejo Vizcarrondo ja Guzman Lacalle Noriega.

Seda loetelu võiks veelgi jätkata. Maju, kus ükski korter või äriruum ei kuuluks võõramaa alamale või välisriigis registreeritud ettevõttele, on Tallinna südames vaid mõni.

Eestlastest korteriomanikud: välismaalased on paratamatus

Tallinna südames kinnisvara omandanud eestlased peavad vanalinna minekut välismaalaste kätte paratamatuseks.

"Sel ajal, kui eestlastel endil raha ei olnud ja vanalinna majad seisid räämas, oli väliskapitali tulek kindlasti hea," leiab vanalinnas mitme kinnistuga seotud ja seal ka ise korterit omav Hillar Soosalu. "Lisaks tuleb arvestada sellega, et nende hulgas, kellele õigusjärgsete omanikena kinnistuid tagastati, olid valdavalt vene kaupmehed, juudid ja baltisakslased. Seega ajaloolises mõttes ei ole vanalinnas suurt midagi muutunud. See on elu paratamatus. Eesti on ju demokraatlik riik."

"Me elame vabas maailmas, kus igaüks võib endale vanalinnas maja või korteri osta," arvab samuti otse Raekoja platsi veerel asuva korteri omanik Armin Kõomägi. "Pealegi tasub küsida, kas eestlane üldse tahab südalinnas elada. Mul on jäänud mulje, et eestlased kipuvad hoopis kesklinnast ja üldse linnast välja. Välismaalased aga, kes käivad siin oma asju ajamas, tahavad olla ja elada võimalikult keskuse lähedal või siis otse südames."

"Usun, et võõramaalastele teeb Tallinna südames asuva korteri väärtuslikuks asjaolu, et Eesti asub Euroopa õigusruumis ning et meil valitseb demokraatlik kord ja liberaalne majandus," pakkus Soosalu, kes kinnitas, et tema ei kavatse oma korteriomandist välismaalaste kasuks siiski loobuda.

Kõomägi tunnistas, et tema südalinna korter seisab praegu tühjalt. "Pean selle ostmist puhtalt investeerimisprojektiks," tõdes ta. "Olen Tallinna eri kohtades ostnud mitu korterit, mis ootavad oma hetke, et need maha müüa. Nagu ka Raekoja platsil asuv korter."