Talvel kõlbab juua nii valget kui ka punast veini

Eks ikka külm kliima meid sellest jahedast valgest veinist eemale peletab ja lopsakamate, rammusamate ja isegi kangestatud punaveinide poole tirib. Aga ammu pole talvevein sugugi mitte ainult hõõgvein, mida siinkandis juba pikka aega on marjaveinide baasil valmistama ja jooma harjutud. Ka peaks olema möödas aeg, kus arvati, et mida kangem selline vein on, seda vägevam - peale viina maitse tahaks hõõgveinis ka mingit puuviljasust tunda.

Kellele külmal ajal punavein paremini maitseb kui valge, neile pakun välja kolm veini, mis sobivad just talviste liharoogade juurde: esimene on Lõuna-Itaaliast Pugliast, valmistatud Primitivo viinamarjast, teine Toscanast ja kolmas Hispaaniast Rioja piirkonnast.

Ometi ei kehti enam reegel, et punane vein käib lihaga ja valge vein kalaga. Liha ja kala süüakse nii suvel kui ka talvel, aga üldiselt juuakse valget veini talvel märksa vähem. Eks ikka külmem kliima meid sellest jahedast valgest veinist eemale peletab ja talvisel ajal lopsakamate, rammusamate ja isegi kangestatud punaveinide poole tirib. Aga kui kellelgi veel hapukapsa isu jõulu järel täis ei ole ja sealihagi maitseb, siis selle söögi juurde soovitaksin ikkagi valgeid, heast ja hästi tuntud rislingumarjast tehtud veini nii Saksamaalt kui ka Prantsusmaalt Alsace'i piirkonnast. Kellel hapukapsast meeldib vähe magusamana, peaks valima vähema alkoholiga ja puuviljasema saksa "kabinet" variandi, kellel haput ja soolasust söögis rohkem, sellele sobib Alsace'i piirkonna risling. Täidlus, õlisus, isegi vahest petroolisus, mille risling küpsedes omandab, sobib lamba juurde huvitavalt. Nendesamade piirkondade nooblimad ja küpsenumad rislingud sobivad ka lambalihaga - täidlus, õlisus, mille risling küpsedes omandab, sobib lamba juurde huvitavalt.

Ei ole olemas kehva veini, võib olla ainult kehv veinisoovitus. Head katsetamist!

Autor: Imre Uussaar